o Kõik vajavad tooteid ja trabivad. Tekib majandus, mis on erasektoris, sest majanduses on tavaliselt eraettevõtted. Erasektori asmel kasutatakse ka tulundussektori nime. o ÜK-d juhib poliitika. o Poliitika on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitika teeb seadusi ja annab korraldusi. o Poliitika kuulub avalikku sektorisse, sest kõik teavad selles toimuvad ja saavad sellest osa. o Tegevus, mis pole suunatud kasu saamisesse kuulub mittetulundussektorisse(armastus, korrashoid) o Mittetulundussektorisse kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei saa keegi sekkuda omavoliliselt, kuid probleemide korral võib erasekroti inimesed abi paluda riigilt.
Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Erasektori e. II sektori hulka kuuluvad näiteks pangad: Swedbank, Ühispank, AS-d, OÜ-d, EMOR, Saar Poll (küsitlusfirmad). Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja –klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid,
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi?
ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Suhted riigiga: riik kehtestab reeglid ja ettekirjutused (tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja jagada ümber rikkust, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut parem ja vasakpoolsus. III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita
See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussektor kuulub enamjaolt erasektori pärusmaa. Majanduse eesmärk on saada tuli, seda nimetatakse tulundussektoriks. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad: korteri ja suvilaühistu, huvialaühendused, spordiklubid, kirikukogudused, taidlus ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas ja noorteorganisatsioonid, pereühendused. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Kellest ühiskond koosneb?! Saame ise valida, kuidas inimesi grupeerida. Nt! Usklikeks, autoomanikeks, blondiinideks, taimetoitlasteks.
töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saadatulu, siis kasutatakse mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimuteostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu kolmandat sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja klubid, usuühingud ja kirikukogudused,
Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.(ERR, Võru linnavalitsus, Eesti Kohus) Erasektori moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu III sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (Võru Loomade varjupaik, Eesti Noorteühenduste Liit, Tartu Varjupaik, PETS MTÜ) Iga inimese minakonseptsioon sisaldab personaalset e isiklikku identiteeti (enda füüsiliste, intellektuaalsete ja
annaabi.ee 
