DOP arvud Joonis 9. Satelliitide asimuudid Vastavalt kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhendile võib põhivõrgu punkti planilise asendi keskmine ruutviga olla ± 1 cm, mis on ühtlasi ka eesmärgiks mõõtmistel saavutada. Staatilisel GPS mõõtmisel tuleb kasutada kahesageduslikke vastuvõtjaid ning mõõtmissessioonide pikkuseks võib minimaalselt olla 90 minutit. Samuti tuleb GPS mõõtmised teostada selliselt, et võrku kuuluksid ainult mittetriviaalsed vektorid. Mõõtmised teostatakse kolme sessioonina (A, B ja C). Mõõdistustööde läbiviimiseks on planeeritud kasutada nelja Leica Viva GS14 GNSS vastuvõtjat (Joonis 10). Vastuvõtja suudab töödelda GPS (L1, L2, L2C), Glonass (L1, L2), BeiDou (B1, B2) ning Galileo satelliitide saadetavaid signaale. Kuna tegemist on staatiliste mõõtmistega, siis vastuvõtja andmelehelt huvitab meid just seadme võimaldatav täpsus staatilise mõõtmise puhul. Horisontaalseks täpsuseks on 3
n n Kui m < n , siis on alamääratud süsteem, osa tundmatuid jääb määramata, kui m > n , siis on ülemääratud süsteem, lahend võib üldse puududa, kui m = n , siis on üks lahend kui det A 0 . Homogeense võrrandsüsteemi vabaliige on null ehk AX = 0 . Homogeensel võrrandsüsteemil esineb alati triviaalne lahend X = 0 . Homogeensel võrrandsüsteemil on m = n korral mittetriviaalsed lahendid ainult juhul, kui det A = 0 . Kui homogeensel võrrandsüsteemil on üheks mittetriviaalseks lahendiks x1 bx1 x2 bx2 X = , siis on lahendiks ka bX = , kus b on suvaline konstant . ... ... x bx n n Vektorid
olemas olema kontseptuaalne klassidiagramm (domeeni mudel), süsteemi jadadiagramm ning identifitseeritud süsteemi operatsioonid. Lepingu osad Operatsioon: Operatsiooni nimi ja parameetrid Viited (cross references): kasutusjuhud, milles antud operatsioon võib toimuda Eeltingimused: Olulised eeldused süsteemi või domeeni mudeli objektide seisundi kohta enne operatsiooni täitmist. Neid ei testita selle operatsiooni loogika sees, vaid eeldatakse, et need kehtivad. Kirjutatakse vaid mittetriviaalsed eeldused, mida lugejal on vaja teada. Järeltingimused: Domeeni mudel objektide seisund pärast operatsiooni lõppu. Järeltingimused - on lepingu tähtsaimad osad. Nendega on seotud kontseptuaalne klassidiagramm (domeeni mudel), nad toetavad detailset analüüsi. Konkreetse kasutusjuhu jaoks - 1. Identifitseeri süsteemi operatsioonid jadadiagrammist. 2. Süsteemi operatsioonide jaoks, mis on keerulised või ebaselged tulemuste osas või mis
y3 = t2 + t5 + t6 [2.5/2.5] 6.0 y4 = (t3 + t5 + t7)’ [2.0/2.0] 6.0 Elemendid: 4 x NOT, 7 x 2-AND, 1 x 3-AND, 1 x 2-OR, 2 x 3-OR 2 x 3-NOR. Kokku: 17 elementi, suurus: 4 * 1.5 + 7 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1* 2.0 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 = 33.5 Kriitiline tee 8.5 Alternatiivsel juhul on kokku 21 elementi, suurus 40.5 ja kriitiline tee 8.0, kuid seda varianti ei kasutata. Ühiste alamavaldiste otsimine Ühised alamavaldised – ühised tuumad = mittetriviaalsed, ühised konjuktsioonid = triviaalsed. Tuumade leidmisel on näidatud ainult tuumadeni viivad jagajaid ja jagatised. Lisaks on võimalusel ka tuuma minimeeritud ja/või hinnatud realiseerimiseks kasutatavaid elemente. y1’ = x2’x3 x4 + x2 x3’+ x2 x4’ + x1’x4’ /x2 --> x3’+ x4’ /x4’ --> x2 + x1’ y2 = x3’x4’ + x2’x3 x4 + x1’x2’ + x1’x4’ /x1’ --> x2’ + x4’ /x2’ --> x3 x4 + x1’ /x4’ --> x3’ + x1’ y3 = x1’x3 + x1x3’+ x2x3’
............... a x + a x + · · · + a x = 0 k1 1 k2 2 kn n Homogeenne LVS on samav¨a¨arne maatriksv~ orrandiga Ax = 0. 3.2 Koosk~ olalisus Lause 1. Homogeenne LVS on koosk~ olaline. T~oestus. T~oepoolest, homogeense LVS-i u ¨heks lahendiks on nn tri- viaalne lahend x = 0 (nullvektor). 3.3 Triviaalne lahend ja mittetriviaalsed lahendid Homogeense LVS-i Ax = 0 lahendit x = 0 nimetatakse triviaalseks lahendiks. Homogeense LVS-i u ¨lej¨a¨anud lahendeid (kui leiduvad) nimeta- takse mittetriviaalseteks. 4 IV. Lineaarv~ orrandisu ¨ steemid 3.4 Lahendite omadusi Teoreem 2. Olgu a ja b homogeense LVS-i Ax = 0 lahendid, s.t Aa = 0 = Ab
jutustaja üksildust. Rahutult ringirändav jutustaja on sisimas kinni oma minevikus, kuhu kõik ta mõtted mälestused on fikseeritud. Tähendusrikas on kodu puuduolek romaani maailmas. Iilime ei jõuagi oma eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu. ,,Väike reekviem suupillile" ja ,,Munad hiina moodi" esitavad piirsituatsioone suletud ruumis: kirik esimeses, haigla teises romaanis. Tegevuspaigad, millega seonduvad mittetriviaalsed olukorrad ja mis viitavad surmale, aitavad luua psühholoogilisteks uuringuteks kohaseid nö laboratoorseid tingimusi. Suletud ruum ajendab tegelaste introspektiivseid ajarände. ,,Väikeses reekviemis" on kolm meest sõja lõpu eel Saksa võimude eest varjunud kirikusse, mis on neile sel viisil nii traditsioonidest pühitsetud pelgupaik kui ka vangla. Vetemaa aktiviseerib eeskätt kiriku kui pühakojaga seotud tähendusi, mida vaheldumisi kinnitatakse ja kummutatakse
Erinevat tüüpi veergude vahelised sõltuvused: Andmetabelites on tihti üks veergude grupp (B) funktsionaalses sõltuvuses teisest veergude grupist (A), st. A igale väärtusele vastab mingi täpselt üks B väärtus. Seda tähistatakse A_B (või ka A=>B). A identifitseerib B-d. Veergude grupp sisaldab üks või rohkem veergu. Normaliseerimise protsessis huvitavad meid vaid sellised funktsionaalsed sõltuvused, mis kehtivad mistahes tribuudi väärtuste puhul ja mis on mittetriviaalsed. Funktsionaalse sõltuvuse A_B puhul on A funktsionaalse sõltuvuse determinant. Funktsionaalne sõltuvus on (Eesti standard EVS-ISO/IEC 2382 Infotehnoloogia sõnastik põhjal) relatsiooni atribuutide paari (A,B) omadus, mille kohaselt A iga atribuudiväärtuse jaoks leidub täpselt üks B seotud atribuudiväärtus. Veerg võib korraga sõltuda ka mitmest veerust. Veergude grupi B täielik funktsionaalne sõltuvus veergude grupist A eksisteerib siis, kui on
Bioloogiline liikumine - Keeruliste liikumismustrite koostajumine – kergesti haaratavad tegevused ja ka kavatsused Targad tajumehhanismid - Lihtsus on suhteline -Nutikas mehhanism võib samal ajal olla efektiine ja kiire aga ka paindumatu ja monofunktsionaalne Ansambli keskmised tunnused - Inimesed oskavad hinnata elementide keskmisi suurusi mida kõiki eraldi ei tajuta. - Tajutavad tunnused võivad olla mittetriviaalsed Dihhotoomiad (3): Globaalne ja lokaalne taju - Globaalne – üldpilt - Lokaalne – detailid Taju liigub globaalselt lokaalsele: globaalse info eelistamine (kiirus, interferents) > globaalne tasand on varem kättesaadav ja automaatne - Piirtingimused Eelduseks mõlema tasandi võrdne: tuttavlikkus, keerulisus, identifitseeritavus, elementide sõltumatus – see võib olla lokaalse eelistamiseks globaalsele Joonte teooriad – pole piisavad.
annaabi.ee 
