Sel muutuste perioodil tahab noor proovida uusi asju, julgen väita, et tänapäeval on suureks probleemiks alkoholi ning tubakatoodete tarbimine. Tarbimise ajendiks ei ole lõpuks enam isiklik uudishimu vaid ka soov kaaslastele meelepärane olla. Joobes olekus ei anta enesele oma tegudest aru, seega mõnikord tehakse rumalusi, mis tulevikus seab piiranguid, näiteks ei saa teha relvalube või üldse minna politseisse tööle, kui on kuriteoregister varasemast ajast. Mittetarbijad muutuvad tõrjutuks või asetatakse outsaideri rolli. Igal nädalalõpul joomine võib tunduda lahe, kuid kasvavale noorele on see kahjulik. Neist võib sattuda sõltuvusse, sealt edasi võivad tulla narkootikumide proovimised, ning üksikutel juhtudel ka üldine elu allakäik. Kindlasti muretseb enamus vanemaid sellepärast, mida nooruk 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl
sellest järeldub, et süstemaatiliselt narkootikume tarvitavate inimeste töö tootlikkus on väiksem. Narkootikumide tarvitamine töökohal põhjustab töölt puudumist - narkootikume tarvitavad inimesed puuduvad töölt kaks ja pool korda rohkem kui ülejäänud, töö tootlikkuse vähenemist (25-33% madalam kasutajail), tööõnnetusi (2-3 korda rohkem kuritarvitajail), haigestumist (sõltumusainete tarbijad puuduvad kümme korda sagedamini enam haiguse tõttu kui mittetarbijad), esineb vargusi, see omakorda halvendab juhtkonna ja töötajate vahelisi suhteid. Probleemi ulatus. Selle kohta, kui palju ühes või teises riigis narkootikume tarvitatakse, puuduvad usaldusväärsed andmed. Alkoholi ja tubaka kasutamist iseloomustavad andmed on rohkem kättesaadavad, sest need on legaalsed sõltumusained. Palju keerulisem on määratleda illegaalsete ainete tarbimist. Kanep on kõige laialdasemalt kasutatav illegaalne narkootikum. Ka lahustite
Küsitlus oli paberkandjal ja vastamine toimus kirjalikult. Aega kulus küsitluse läbiviimiseks igas klassis umbes 10 minutit. 8 3. TULEMUSED JA ANALÜÜS Uurides Mustvee Gümnaasiumi õpilaste energiajookide tarbimist vastas 51.2% õpilastest, et tarbib energiajooke, 48.8% õpilastest vastas, et ei tarbi energiajooke (vt. Joonis 1 ). Joonis 1. Energiajookide tarbijad ja mittetarbijad Mustvee Gümnaasiumi 5.-9.klassides. (N=43) Tarbijatest 54.5% on naissoost isikud ja 45.5% on meessoost isikud, mis näitab, et Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas tarbivad energiajooke rohkem tüdrukud kui poisid .(vt. Joonis 2). Joonis 2. Energiajookide tarbimine naissoost (N=20) ja meessoost (N=23) isikute hulgas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli 5.-9.klassides. 9
uimastivaba ühiskonda. Rahulolematus iseenda või ümbritsevaga paneb inimese otsima abi. Pelgalt või ajutise leevenduse nimel on uimastitest abi otsinud paljud. Ka uimastite kahjulikkus on läbi aegade olnud tsivilisatsioonidele teada, kuid see pole takistanud nende tarbimist (Harro 2006, 249; 262). Tundub, et kanep uimastina on lihtsalt olemas. Suhteliselt kerge kättesaadavus on muutnud ta üha suuremate noortegruppide seas populaarseks. Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis. Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27). Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest, kes pole elu
kord kuus 20%, 23 korda kuus tarbis 48%, 4-6x kuus tarbis 20% ja 7-10 korda kuus tarbis 12 % naistest. 1819 aastaste noormeeste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 58%, 23 korda kuus 17%, 46 korda kuus 13%. 710 korda kuus 13% meestest. 1819 aastaste naiste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 20%, 23 korda kuus 48%, 46 korda kuus 20%. 710 korda kuus 12% naistest (Joonis 2). Vastajate arvu erinevus joonistel üks ja kaks tuleneb sellest, et alkoholi mittetarbijad järgnevatele küsimustele ei vastanud. Selliseid vastajaid oli valimist 29% (Joonis 1). 14 Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis, tarbivad 13% noorukitest (1119 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus (Noored alkoholi... s.a.). Uurimistöö
psühholoogilisel, kuid samas pole ka vähem oluline see, millist toodet tarbivad sõbrad-tuttavad ehk sotsiaalse kuuluvuse vajadus, samuti mõjutab ostuotsust ka näiteks elustiil. Lojaalsusel on mõju turunduskuludele. Mõningail andmeil kulub uute klientide otsimiseks 5 korda rohkem ressursse kui olemasolevate klientide hoidmiseks. Lojaalsete klientide korral pole konkurentide rünnakud (hinnasõda) nii ohtlikud. Lojaalsuse analüüsimiseks jaotatakse tarbijad eri segmentidesse: x Mittetarbijad: ei tarbi seda kategooriat või tarbib konkurendi oma x Hinnajahtijad: hinnatundlikud ja brändi suhtes ükskõiksed x Ükskõiksed: ükskõiksus on põhjustatud sõltumatusest või passiivsusest x Passiivselt lojaalsed: on lojaalsed harjumusest x Lojaalsed: veendunud bränditruud tarbijad 12) Brändi tajutud kvaliteet ei pruugi sugugi ühtida tegeliku kvaliteediga tarbijal võivad olla eelarvamused brändi suhtes, lisaks ei pruugi ta hinnata toodet objektiivselt
Neljandas küsimuses pidi õpilane vastama, kas ta on tarbinud või tarbib valgulisi toidulisandeid. Kas oled tarbinud valgulisi toidulisandeid? 60 50 40 valgukontsentraatide 30 tarbijad 20 valgukontsentraatide mittetarbijad 10 0 Poisid Tüdrukud 15 Joonis 2. Valguliste toidulisandite tarbimine Kõikidest valgupreparaate tarbinud õpilastest (24 õpilast) moodustasid poisid 70,8% ja tüdrukutest 29,2%. Peamiselt oli valgupreparaatide tarbimine levinud suure trennikoormuse tõttu. Sellist vastust esines mõlema soopoolte vastustes (13 gümnasisti) (joonis 2).
annaabi.ee 
