• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. Täname kuulamast!
· Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes isegi regulaarselt treeningul käijate seas. · Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahekolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks
• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist)
• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. (3) 4. Sõltuvus Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades
gripile ja on suurem tõenäosus seda raskemalt läbi põdeda. · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga areneval noorel kopsumahu kasvu pidurdumist. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii vastupidamise kui ka saavutuste suhtes. · Teismelistel suitsetajatel on 3 korda rohkem õhupuudust ja tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. · Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel ja neil võib uuringutel leida ka südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. · Suitsetamine on ka seotud sagenenud peavaludega, kuulmishõrenemisega ja nägemishäiretega. 90% suitsetavatest Inglise teismelistest teab, et suitsetamine on kahjulik tervisele ning 83% soovivad suitsetamisest loobuda.
•Põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tööd tehes hingeldama. Suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. •Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. •Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. •Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega,nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Alkoholi tarvitamise tagajärjed • Kahjulik mõju ka lühiajalisel kasutamisel. Püsivad kahjustused suurte koguste puhul, haigused.
mürgitatud veri ei suuda enam toita hapnikku transportimise ülesannet ja selline inimene ei suuda vastupidavust nõudvaid töid enam endise hooga teha. See on kindlasti üks põhjuseid, miks sportlased reeglina ei suitseta. Nad ei jaksaks muidu koormustele vastu panna. Lisaks nikotiinile ja vingugaasile satub suitsetaja hingamisteedesse ka tõrv. Tõrvas sisaldub hulgaliselt selliseid kahjulikke aineid, mis tekitavad vähki. Tõrv hävitab ka teatud sellised rakud, mis muidu tervetel ja mittesuitsetavatel inimestel kaitsevad hingamisteid bakterite eest. Seega suitsetajad on vastuvõtlikumad külmetushaigustele, köhale. Suitsetamine on samasugune sõltuvushaigus nagu alkoholism või narkomaania. Selle vahega, et kui narkomaan ja alkohoolik kahjustab vaid enda füüsilist tervist, siis suitsetaja kahjustab ka enda lähedaste inimeste tervist. Sirje Hiiemäe poolt ajakirjas Eesti Naine avaldatud artikli ,,Suitsetaja
Mittesuitsetavate naiste tervist, kes elavad kodus koos suitsetavate perekonnaliikmetega, varitseb nn passiivse suitsetamise oht. Eelkõige on neil naistel suurenenud risk kopsuvähi tekkeks. Selle kinnituseks on Jaapani teadlaste andmed, kus uuriti 14a jooksul 91 540 mittesuitsetavat ja 17 366 suitsetavat üle 40a ja vanemat naist. Selgus, et passiivne suitsetamine on naistel põhjuslikuks teguriks kopsuvähi arengus ja sellega on seletatav, miks paljudel mittesuitsetavatel naistel tekib kopsuvähk. Samal ajal ei mõjutanud passiivne suitsetamine oluliselt riski maovähi, emakakaela vähi, samuti südame isheemiatõve tekkeks. PALJUD MEHED EI KANNATA SUITSETAVAID NAISI Suitsetaja potentsiaal langeb Mis on potentsiaal? Mehe impotentsusel, sugulisel võimetusel, on mitmeid põhjusi. Impotentsus ja viljatus ei ole üks ja see sama. Impotentsuse kõige tavalisemaks vormiks on peenise ehk suguti mitteküllaldaselt jäigastumine suguühte ajal
suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab ka järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk 4 söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm
loote südame löögid sagenevad,nikotiin ahendab platsenta veresooni(vähem toitaineid ja hapnikku jõuab lapseni),sünnikaal on väiksem lapsel,sünnijärgsed hingamiselundite probleemid. Seos suitsetamise ja enneaegsesünnituse vahel. Suitsetavatel naistel esineb rohkem vastsündinu surma nädal pärast sünnitust ja üsasisest surma,verejooksud raseduse ajal ja sünnitusjärgselt rohkem esineb,intellektuaalne ja psüühiline tase võib madalam olla kui mittesuitsetavatel emade lastel. Rasedus ja alkohol- sama konsentratsioon,mis emal. Lapsed on kroonilised alkohoolikud 30-50% sünnivad loote alkoholsündroomiga. Spetsiifilised kaasa sündinud arengudefektid ning vaimne-ja arenguline mahajäämus. Rasedus ja kofeiin must ja roheline tee,karastusjoogid, energiajoogid. Sokolaadis on natuke. 5-6 tassi kohvi päevas,siis laboriloomadel põhjustab see sünnidefekte.Kofeiin mõjub kindlasti südamesoonkonnale ja platsentale lapsel. Rasedus ja narkootikumid:
annaabi.ee 
