vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. ( 4 ) Oktoobri alguses Haigekassa tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud uuringu eesmärgiks oli selgitada passiivse suitsetamise ulatust ühiskonnas. Uuringust selgub, et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5)
paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva 6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris. Euroopa Liidu raporti "Suitsukatte kõrvaldamine: 10 põhjust suitsuvabaks Euroopaks" andmetel: · sureb hinnanguliselt 72 000 eurooplast aastas koduse kaudse suitsetamise tõttu ·
Ma ei ela riigikorra alusel, see ei ole otseselt mind puudutav teema. Kaudselt kindlasti puudutab meid kõiki, kes me siin Eestis elame, kuid kas piisaval määral, et kuhugi eraldi kuuluda selleks? Vaevalt küll, kuigi las see jääda igaühe enda otsustada. Harjumused panevad ka kindlasti omaette „kogukondadesse“ kuuluma. Kasvõi näiteks mõningad halvad harjumused, nagu suitsetamine. See toob kindlasti lähemale teistele suitsetajatele ja viib kõiki suitsetajaid selles osas kaugemale mittesuitsetajatest. Ka see on harjumus, mis paneb kuuluma kuhugi „kogukonda“ või „gruppi“. Kindlasti iga harjumus eristab mind osadest inimestest ja samal ajal sulandun oma harjumustega rohkem nende inimeste hulka, kellel on samasugused harjumused.
Soovisin ka teada, kas suitsetamine meeldib neile või on see lihtsalt halb harjumus, millest ei suuda vabaneda. Vastused olid sellised: Enamusele meeldib suitsetada (45%), mõned arvavad, et see on neile ühte kui teist (35%), väheste jaoks on see halb harjumus (20%). 17 End mittesuitsetajateks tunnistanud vastajaid oli 30%. 70% otsustas siiski ennast suitsetajaks nimetada. Erinevalt suitsetajatest olid mittesuitsetajatest küsitletud palju paremini teadlikud riskidest ja haigustest, mis suitsetamisega kaasnevad. 60% vastas sellele küsimusele jah vastusega, vaid 34% ei teadnud neist haigustest ja riskidest midagi ning 6% ei vastanud (vt tabel 3). Veidi üle poolte mittesuitsetajate vanematest ei suitseta (55%), kuid paljudel ka siiski suitsetavad (45%) (tabel 9). Tabel 9 minu vanemad ei
suureneb allergiate tekkimise risk lastel võib naistel raskendada rasedaks jäämist halvenevad astma, allergiad ja muud seisundid. Hinnanguliselt 72 000 eurooplast sureb aastas passiivse suitsetamise tõttu kodus ning 7000 töökohal. Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all. 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale Miks alustavad suitsetamist? Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga. Enamik inimesi hakkavad suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ja jätkavad seda
1.4.2 Eesti Vabariigis Eesti Vabariigis on uuringute läbiviimisi üldiselt vähe olnud, kuid need on viimasel aastakümnel suurenenud. 2006. aastal viis Turu-uuringute aktsiaselts läbi uuringu, mis telliti Haigekassa poolt, et saada ülevaade passiivse suitsetamise ulatuslikkusest Eesti ühiskonnas. Selgus, et rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64. aastaste vastanute seas suitsetati 17% juhtudest, kes vähemalt kuni seitsme aastase lapsega koos elasid. Kooliealistega peredes aga 21% juhtudest toimus suitsetamist
kanepisuitsetamine kahjustab oluliselt hingamisteid. Selge seos on leitud pikaajalise kanepisuitsetamise ja kroonilise bronhiidi vahel. Lisaks võib kanep põhjustada hingamisteede vähki. Nendel, kes suitsetavad regulaarselt kanepit ja alustavad sellega noorelt, areneb hingamisteede vähk keskmiselt 1030 aastat varem kui ainult tubakat suitsetavatel inimestel. Eriti suur on risk saada vähk neil, kes suitsetavad kanepit koos tubakaga: ühe uuringu kohaselt kuni 36 korda suurem mittesuitsetajatest (Tennant, 1983; Tashkin, 1993). Inimestel, kellel on probleeme südame ja/või kõrge vererõhuga, on eriti põhjust kanepist kaarega mööda käia. Tänaseks on kogunenud piisavalt tõendeid, et kuigi noorte ja füüsiliselt tervete inimeste puhul on risk väike, võib eriti vanematel ja/või südametervisega hädas olevatel inimestel kanepisuitsetamine põhjustada näiteks infarkti või stenokardiat. Kanepisuitsetamise pikajalistest mõjudest inimese
oluliselt hingamisteid. Selge seos on leitud pikaajalise kanepisuitsetamise ja kroonilise bronhiidi vahel. Lisaks võib kanep põhjustada hingamisteede vähki. Nendel, kes suitsetavad regulaarselt kanepit ja alustavad sellega noorelt, areneb hingamisteede vähk keskmiselt 1030 aastat varem kui ainult tubakat suitsetavatel inimestel. Eriti suur on risk saada vähk neil, kes suitsetavad kanepit koos tubakaga: ühe uuringu kohaselt kuni 36 korda suurem mittesuitsetajatest (Tennant, 1983; Tashkin, 1993). Inimestel, kellel on probleeme südame ja/või kõrge vererõhuga, on eriti põhjust kanepist kaarega mööda käia. Tänaseks on kogunenud piisavalt tõendeid, et kuigi noorte ja füüsiliselt tervete inimeste puhul on risk väike, võib eriti vanematel ja/või südametervisega hädas olevatel inimestel kanepisuitsetamine põhjustada näiteks infarkti või stenokardiat. Kanepisuitsetamise pikajalistest mõjudest inimese südametervisele ei ole
tea kuidas seda teha. Üle kümne aasta on Allen Carr „Easyway“ aidanud ka koos tööandjatega suitsetajatel sõltuvusest vabaneda. Eestis suunasid nad enda tegevuse firmaturule 2011. suvel. Töötajate suitsetamisest loobumine on tööandja huvides kuna: 1) Suitsetajal kulub suitsupausidele päevas 30-90 minutit, mis teeb aasta kokkuvõttes 14-42 tööpäeva; 2) Statistika kohaselt võtavad suitsetajad mittesuitsetajatest 5 haiguspäeva aastas enam; 3) Kindlustus on kallim ja see number on tõusuteel; 4) Konfliktid suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel; 5) Ettevõtte kannatav imago; 6) Kõrgem tuleoht. Allen Carr’i teenuseid kasutavad paljud rahvusvahelised ettevõtted, kes on mõistnud suitsuvaba ja tervisliku tööjõu kasulikkust. Infot firmade kohta, kes kasutavad Allen Carr’i teenust leiab nende kodulehelt. (Allen Carr Eesti, 2015)
annaabi.ee 
