Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised,mida ümbritsevad kapillaarid.Kops sisaltab umbes 300 miljonit alveooli.Alveoolites toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. · Suitsetamine · tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineis:nikotiini,vingugaasi,sinihapet · ammoniaaki,formaldehüüdi jm · Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni,mis tekitab vähktõbe.Bensopüreen on kantseogeenne (vähktõbe tekitav)aine. · Sutsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagetamini söögitoruvähki.Need on arvud üldistatud mitme maa andmedest Sutsetajate tavalised haigused onkopsupõletik,tuberkuloosja nronhiaalastma. · suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast,vaid ka teisi inimesi.Inimene ,kes on viibinud täissuitsetatud ruumis tund aega,mürgitab ennast niismama palju kui see,kes on suitsetanud neli sigsretti.Suitsetajate sugulased ja lähetased
Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Iga päev proovivad kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonas ning ,,tänu" sellele muututakse pidevaks suitsetajaks. Eestis on arvestlikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga teine sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse juba keskeas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki ja suitsetamine tekitab ka luude hõrenemist. Kui puberteedieas, rinnanäärmete arengu ajal tütarlaps suitsetab, on tal 70% suurem risk haigestuda tulevikus rinnavähki. See kõrge riskitase püsib isegi siis, kui tütarlaps hiljem lakkab suitsetamast. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust,
TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi. Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega.
mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik, sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Need arvud on üldistatud mitme maa andmetest. Suitsetajate tavalised haigused on kopsupõletik, tuberkuloos ja bronhiaalastma. Suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast, vaid ka teisi inimesi. Inimene, kes on viibinud täissuitsetatud ruumis tund aega, mürgitab ennast niisama palju kui see, kes on suitsetanud neli sigaretti
jaoks erineval tasandil. Näiteks juues alkoholi peaksid inimesed teadma enda piire ja sellest kinni pidama, kuigi seadusega ei ole keelatud kodus juua kas või kõige kangemat alkoholi liitrite viisi. Inimesed peaksid ikka käituma moraalsetest põhimõtetest lähtuvalt austus, sallivus peaks olema kõikidel inimestel tähtsal kohal. Kui tekib olukord, kus mittesuitsetajad on avalikus kohas aega veetmas, näiteks pargis, siis suitsetajad peaksid arvestama ka mittesuitsetajatega, kuigi seadusega pole jällegi keelatud suitsetada kas või teiste inimeste läheduses. 2. Mis Teile Eesti äriilmas eetilises plaanis kõige enam vastumeelne on? Missugused on Teie ebameeldivamad kogemused ärieetika valdkonnas? Minu ebameeldivaim kogemus ärieetika valdkonnas on klienditeenindaja lugupidamatus, olles arvutipoes, uurides ja vaadates sülearvuteid, tuli mõni aeg hiljem klienditeenindaja
Tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ained sattuvad mehe suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestad kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja rikkalik suitsetamine vähendab seemnerakkude hulka ja liikuvust ning võib kahjustada nende struktuuri. Soome uurijate arvates seemnerakkude liikuvus väheneb rutem paljusuitsetavatel meestel võrreldes mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada. Üldiselt ei ole märgatud erinevusi suitsetavate ja mittesuitsevate hormoonibilansis. Suitsetamise lõpetamine Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Suitsetamist tasub alati maha jätta
suguelunditesse vere kaudu. Nende mõju on paremini näha meeste juures, sest seemnerakkude teke kestab kogu täisea. Naiste munarakud moodustuvad juba looteeas. Suur osa uurimistest viitab sellele, et pikaajalik ja rohke suitsetamine vähendab seemnerakkude hulka ja liikuvust ning võib kahjustada nende struktuuri. Soome uurijate arvates seemnerakkude liikuvus väheneb rutem paljusuitsetavatel meestel võrreldes mittesuitsetajatega. Praegusel ajal viljatuse tõttu uurimistele ja ravile tulevatele inimestele antakse kõigepealt soovitus suitsetamine lõpetada (ibid). http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm ( siin on väga palju infot suitsetamisest) Mida sigaretid sisaldavad? Paljud meist muretsevad toidus olevate lisaainete ja konservantide pärast. Kui paljud aga teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse?
hulgas RR= a/(a+b) c/(c+d) RR > 1.0 eksponeeritute risk suurem RR < 1.0 eksponeeritute risk väiksem RR = 1.0 risk võrdne Juhtkontrolliuuring Suitsetamine ja infarktirisk 52 riigi näitel INTERHEART Lancet, 2006 27089 osalejat 52 riigist – standardiseeritud uuritavad –(12,461 juhtu, 14,637 kontrolli)- vaadeldi praegust ja varasemat suitsetamist, suitsetamise intensiivsust Suitsetamine oli seotud suurema infarkti esinemusega (OR 2.95), võrreldes mittesuitsetajatega. OR vähenes 1,87-ni peale suitsetamise lõpetamist 3 aasta möödudes Risk jäi kõrgemaks isegi 20 aastat peale suitsetamise lõpetamist (1.22). Närimistubaka tarbimine suurendas riski (OR 2.23) Inimesed kes suitsetavad ja kasutavad närimistubakat on kõrgeima riskiga (4.09) OR:Juhtkontrolliuuring Toitumise ja kõhunäärmevähi seos Praetud või röstitud liha tarvitamine vähemalt kord nädalas juhtude ja kontrollide seas.
Nii moodi reageerib iga terve inimene tubakale, kuid ajapikku harjub organism nikotiiniga ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat tunnet. See on aga väga petlik, sest tubakasuitsus levivad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Suitsetamine häirib normaalset töö- ja puhkereziimi mitte ainult nikotiini mõju tõttu kesknärvisüsteemile Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet. Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid.
annaabi.ee 
