hääletu, automaatne. Hingamisliigutused on ühtlaselt rahulikud ja korduvad ühtlaste vaheaegadega. Hingamissügavus -- sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul. Normaalselt hingab inimene ühtlase sügavusega. Haiguste korral võivad esineda kõrvalekalded. Hingamissügavuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: · normaalne hingamine, · pindmine hingamine, · sügav hingamine. Vajalikud vahendid · Stopper või kell · Vajadusel mittesteriilsed kindad Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Hoiab ära mikroobide edasi kandumise. Taga patsiendi privaatsus. Patsient peab olema võimalikult lõtvunud ja mugavas asendis. Soovitav on lugeda kohe pärast pulsi Patsient ei tohi olla teadlik uuringust. palpeerimist, kätt randmelt võtmata. TEOSTAMINE
11.CASEVAC- haavatute evakuatsioon lahinguväljalt mittemeditsiinilise transpordiga 12.MEDEVAC- haavatute evakuatsioon meditsiinilise transpordiga ja ravi transpordi ajal 13.ROLE tasemed 1. üldarsti abi 2. Kirurgiline abi 3. spetsialiseeritud arstiabi 4. lõplik ravi, rehabilitatsioon 14. MK-d MK1: Arterjaalne zgutt 1, Esmaabiside 10 cm 1, Kolmnurkrätik 1, Esmaabi juhend 1 MK2: Paun 1, märkmik 1, pliiats 1, välimeditsiini kaart 5, arteriaalne zgutt 2, kolmnurkrätik 3, kindad, mittesteriilsed 2 paari, Esmaabiside 10 cm 2 ja 15 cm 2, side 6 cm 2, side 12 cm 2, Elastikside 10 cm 1, haavapadjaga plaaster 10x6cm 5, haavatampoon 4 , tekstiilist rullplaaster 2,5 cm 1, põletusgeel 125g 1, haaknõelte komplekt 1, käärid 1, permanentne marker, 1, nasofarüngeaaltoru koos libestusgeeliga 1, kanüül G14 2, termolina 1, desifektsioonivahend nahale 50ml 1 15.MIST M-Vigastuse mehhanism I- vigastused S- elulised näitajad T- Ravi 16. Põletuspinna suurus 1
võib muuta hingamissagedust. Seega on oluline lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine. Lapse/lapsevanema rahulikkuse tagamine. Enne protseduuri teostamist peab patsiendi rahuoleku tagama vähemalt 15-20 minutiks. Rahuoleku vajaduse pikkus oleneb otseselt eelnevast füüsilisest koormusest. Vajalikud vahendid hingamissageduse mõõtmiseks Patsiendi tervisekaart, stopper või kell, stetofonendoskoop, vajadusel mittesteriilsed kindad. Protseduuri teostaja poolne kätehügieen. Keskkond peab olema soe, ruumi temperatuur 20-22 kraadi C, õhutatud, lapsesõbralik, rahulik ja vaikne ning privaatne. Lapse ja/või lapsevanemaga luuakse kontakt. Identifitseeritakse patsient ja selgitatakse protseduuri vajalikkust ning olemust lähtuvalt lapse/lapsevanema tasandist. Olenevalt lapse east ja hingamistüübist on hingamissageduse lugemise viise mitmeid.
12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a. tibialis posterior) palpeeritakse sääreluu mediaalsest päksist veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9. Tagumise säärearteri (a. tibialis posterior) palpatsioon. Pulsi hindamiseks vajalikud vahendid Kell sekundiosutiga või stopper. Vajadusel mittesteriilsed kindad. Stetoskoop - auskulteeritakse südame löögisagedust. Pulssoksümeeter – mõõdetakse pulsisagedust lisaks hemoglobiini hapnikuga küllastatusele. Eriti vajalik on see laste pikemaajalisel jälgimisel. Monitor - kasutatakse raskes üldseisundis laste jälgimiseks. Monitori abil saab jälgida kõiki elutähtsaid näitajaid: pulsi sagedust ja rütmi, vererõhku, südame elektrokardiogrammi, hingamissagedust, kehatemperatuuri. Pulssi saab registreerida ka
Kaitsekindad jagunevad kasutamise otstarbe järgi: · ühekordse kasutusega steriilsed kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. aseptilised protseduurid operatsioonid ja invasiivsed e. nahka või limaskesta läbistavad protseduurid 2. alla 24 h vanuse haava hooldus · ühekordse kasutusega mittesteriilsed tehaspuhtad kindad, mis kaitsevad patsienti ja personali nitriil- ja latekskindad 1. protseduuridel, kus on oht kokkupuuteks kehavedelikega (veri, sekreedid) 2. kokkupuutel patsiendi naha või limaskestadega 3. üle 24 h vanuse haava hooldusel vinüülkindad 1. protseduuridel, mil kokkupuude vere ja teiste koevedelikega on ebatõenäoline
1.2.2. Mõõtmine: kehatemperatuuri mõõtmise metoodika ja hindamine Kehatemperatuur on üheks osaks üldseisundi hindamisel. Kehatemperatuuri hinnatakse mõõtmise teel. Inimorganismi koed ja rakud töötavad kõige efektiivsemalt 36–38 °C juures. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) 1.2.2.1. Kehatemperatuuri mõõtmiseks vajalikud vahendid Meditsiiniline termomeeter, vajadusel mittesteriilsed kindad, paberrätik. Rektaalselt mõõtmiseks lisaks libiaine, alusrätik. Kehatemperatuuri monitoorimiseks sobiv andur olenevalt mõõtmiskohast ja monitor. Pärasoolest kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid termomeetreid hoitakse teistest termomeetritest eraldi. Kasutamise järel termomeeter desinfitseeritakse. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Kasutatakse erinevaid meditsiinilisi termomeetreid. Kõikidel termomeetritel, mis on
Liigsage aspireerimine, eriti enneaegsetel vastsündinutel, inaktiveerib surfaktanti, kuid samas liiga pikkade aspireerimise vahede korral võivad kuivanud limakorgid topistada intubatsioonitoru ja hingamisteed (Howard 1994, Matilainen 2001). Intubeeritud lapse aspireerimise ajal peab õde järgima a- ja antiseptika reegleid ning andma lapsele lisahapnikku (tõstma FiO2), et vältida protseduuriaegset hüpoksiat ja/või bradükardiat. Aspireerimiseks vajalikud vahendid: 5-ml süstal, mittesteriilsed ja steriilsed kindad, aspiratsioonisüsteem, steriilne lahus steriilses süstlas, aspiratsioonikateeter vastsündinutel nr.6- 12, suurematel lastel nr.14-16, kaitsekittel ja prillid. (MacDonald 2002.) Aspireerimine: · Selgita patsiendile protseduuri · Pese käed ja kontrolli, et kõik vajalikud vahendid oleksid käepärast · Kontrolli aspiratsioonikateetri sisestamise sügavust nasotrahheal: ninatipust kõrvalestani
annaabi.ee 
