8 A=10-0,5153=0,31 8) Torustiku kareduse määrasime toru materjali põhjal ning leidsime teatmeteosest kareduse väärtuse. 9 Tabelid Tabel 1 Tabel 2 10 Tabel 3 11 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 12 13 Töö ülesanne 2 Kulukoefitsentide väärtuste määramine vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Arvutused 1) Kulukoefitsentide määramine statsionaarsel režiimil väljavoolanud vee maht 2) Leidsime ka vee tegeliku kiiruse ω= ava ristlõike pindalaga Ja kandsime katse tulemuste tabelisse 4 3) Vee teoreetiline kiirus ω= √ 2 gH , tulemused esitatud tabelis 4 vee tegelik kiirus
S= ln Q 2 km R r Mõjuraadiusest R saab lahti siis, kui määrata veetaseme alandust lähedalasuvas vaatluskaevus. Dupuit valem eeldab, et tegemist on statsionaarse ehk ajas muutumatu reziimiga (toodang ja veetaseme alandused ajas ei muutu). Ameeriklane Theis avastas, et mittestatsionaarsel reziimil S= 2 Q km ln 1, 5 at r ning on võimalik lahti saada õnnetust mõjuraadiusest R mis on võrdne R =1,5 at , km kus t on pumpamise kestus ja a = µ , siin murru nimetajas on juba tuttav veeand. Igasugused põhjavee rehkendused on seotud praktiliste vajadustega milleks on
8. C 0,381 5497 3,58 519,93 0,0742 0,036 0,00575 9. C 0,590 8512,4 2,85 990,81 0,0590 0,032 0,00575 10. C 0,927 13374,6 2,89 2481,93 0,0598 0,029 0,00575 10 Vedelike väljavoolamine avadest 2.1. Töö eesmärk Määrata katseliselt kulukoefitsientide väärtused vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel reziimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega. 2.2. Katsesedame kirjeldus Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm. Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised: ülemine ava 134 mm,
Kirjanduse andmetel peaks PVC toru karedus jääma vahemikku 0.0015 - 0.007 mm, mis erineb tunduvalt katseliselt saadud tulemusest. 4) Toru E - vasktoru DN 15 Toru kareduseks tuli 0,024 mm kuni 0,056mm. Kirjanduses on sellise toru kareduseks antud 0.001 - 0.002 mm, mis on väiksem meie katse tulemusest. 2. VEDELIKE VÄLJAVOOLAMINE AVADEST 2.2. TÖÖ EESMÄRK Määrata katseliselt kulukoefitsientide väärtused vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel reziimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega. 2.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm. Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised: ülemine ava 134 mm,
2647,795 32,5380 5 5 0,504836 392,2660 3,0851 343,2328 2,6994 3285,227 25,8375 8 245,1663 1,9282 0,0000 0,0000 196,1330 1,5425 4462,025 35,0928 8 Vedelike väljavoolamine avadest 2.1. Töö eesmärk Määrata katseliselt kulukoefitsientide väärtused vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega. 2.2. Katsesedame kirjeldus Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm. Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised: ülemine ava – 134 mm,
Sellist summaarset signaali nimetatakse tinglikult signaaliks ,,soojuse järgi". Saadud avaldisest selgub, et aurukulu iseloomustab katla soojusvõimsust ainult tasakaalureziimis, kui rõhk trumlis on muutumatu. Ülemineku- e. siirdeprotsessi jooksul on vaja arvestada soojuse akumulatsiooni katla aurustuskontuuris või vastupidist protsessi osalist auru moodustumist aurustuskontuuris akumuleerunud soojuse arvel. Seega kütusekulu reguleerimisel mittestatsionaarsel reziimil on tarvis kaks signaali, aurukulult ja rõhu muutumise kiiruselt katla trumlis. 34. Kütuse etteande (doseerimis-) seadmed. Kütuse doseerimisseadmete tootlikkuse reguleerimine. Aurukatla soojusvõimsuse reguleerimine on sisuliselt kütuse etteande reguleerimine, sest katla võimsus on määratud ajaühikus põleva kütuse kogusega. B·Qat·=Q1 [kW] kus B on kütuse kulu kg/s
Piiramatu difusandi allika juhul, kui lisandi kontsentratsioon pinnal on konstantne, ja tehes eeldused et, lähte kontsentratsioon on ühtlane ja võrdub C o ; x = 0 pinnal ja suurendab materjali mahtu; t = 0 protsessi algmomendil, Saame ääretingimusteks kui t = 0, siis C = C o kogu materjalis 0 x , kui t > 0, siis C = C s punktis x = 0 ja C = C o punktis x = . Lisandi kontsentratsioonid materjalis erinevatel ajahetketel ja sügavustel avalduvad mittestatsionaarsel difusioonil järgneva valemiga (joonis 4.14) C x - Co x = 1 - erf C s - Co 2 Dt kus, C s - pinnakontsentratsioon; 53 C o - lisandi lähtekontsentratsioon materjalis; C x - lisandi kontsentratsioon mingis punktis x; x - kaugus pinnast; D - difusioonikoefitsient: t - aeg. Valemi võib anda ka teisel kujul
annaabi.ee 
