Valimiks võtsin ma 48 inimest, kellest pooled olid tüdrukud ja pooled poisid. Vanuselise koosseisu osas jagunesid õpilased võrdselt 16,17 ja 18aastasteks. Küsitlus oli anonüümne ning suuline. Hüpoteesid: · NRG õpilaste seas teeb enamus sporti rohkem kui 4 korda nädalas · Mittesuitsetajate ja alkoholi mittetarbijate seas on rohkem sportlasi · Sportlased toituvad enamasti tervislikult · Sportlastel on tugevam tervis · Sportlastel on rohkem vigastusi, kui mittesportlastel Andmekirjeldus · Vanus o 16 o 17 o 18 · Sugu o Mmees o Nnaine · Sportimine (h nädalas) o 03 } Mittesportlased o 49 o Üle 10 · Tervislik toitumine o Jah o Ei · Haigused (kohu/köha kui tihti) o Koguaegrohkem kui 6 korda kuus Nõrk tervis o Mõnikord 16 korda kuus Keskmie tervis o Harva vähem kui kord kuus Tugev tervis
meeskonnaspordiga või üldse mitte spordiga. Spordiga kaasatud tüdrukud tarbivad rohkem kaltsiumit, kui mitte- sportlased. Küsimustiku järgi võis märkida,et paljud tüdrukud võiksid vältida kaltsiumi puudust, kui neile igaleühele serveerida kaltsiumirikkaid piimatooteid! Poisid, kes ei tegelenud spordiga sõid palju harvemini kui spordiga tegelevad poisid. Sportlastel oli suurem tõenäosus saada kätte organismile vajalik päevane kaltsiumi kogus, kui seda mittesportlastel! Sportlased tarbivad rohkem rauda ja tsinki, kuigi kõigis neis gruppides( sportlased, harrastussportlased, mittesportlased) annustati täpselt sama kogus toitaineid.
kardiovaskulaarset äkksurma esinemist sportlastel 89%. Kui enne perioodiliste terviseuuringute tegemist oli sportlaste seas äkksurma esinemissagedus 3,6 juhtu 100 000 inimaasta kohta, siis perioodiliste terviseuuringute tulemusena langes vastav näitaja 0,43 juhuni 100 000 inimaasta kohta. Perioodiliste terviseuuringute tulemusena esines sportlastel vähem kardiovaskulaarset äkksurma kui mittesportlastel. (Starkof, 2016) 2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või
sooritades ning nende ajal küllaldaselt süsivesikuid tarbida, et ei toimuks valkude lagundamist. Valgu vajadus vastupidavusaladega tegelejatel on ~ 1,2-1,8 g/kg keha mass/päevas ning jõualadega sportlastel ~ 1.5-2.0 g/kg keha mass/päevas. Seega on see eri alade sportlastel küllaltki sarnane, kuigi tihti arvatakse, et jõualade esindajatel on valke rohkem vaja, kuna neil on suurem lihasmass. Sportlastel on tänu treeningutele tunduvalt suurem energiakulu kui mittesportlastel, kuid see veel ei tähenda, et nad peaksid ohtralt valgupreparaate tarbima, sest üldjuhul söövad nad ka rohkem kui mittesportlased ning seeläbi hoiavad oma energeetilised ning ka valguvajadused tasakaalus. Valgulisandeid võivad vajada need sportlased, kes seovad suurte koormustega treeningud kehakaalu vähendamisega, kes on taimetoitlased või kes mingil muul põhjusel ei saa toiduga küllaldaselt valke.
· Keedetud lillkapsas 30 · Valge peakapsas 28 Ärge unustage õiget toitumist · Kehakaalu aitavad langetada 1kg kuus o Igal nädalal 2 õlut vähem 1600kcal o Igal nädalal 1 sokolaad vähem 2000kcal o Igal nädalal 200g vorsti vähem - 1600kcal o Igal nädalal 1 l Cocat vähem 2200 kcal ------------------- 7400 kcal Toitumishäired spordis · Toitumishäireid esineb sportlastel enam kui mittesportlastel, kuid põhjused on seni ebaselged · Enam esineb tantsijad, võimlejad, iluuisutamine, maadlus, ballett · Levinumad on o Anorexia nervosa o Buliimia Kuidas tunda ära toitumishäirega sportlast? · Raske on eristada kõhnumise eesmärgiga ja toitumishäirega sportlast · Toitumishäirega sportlane o Räägib sageli oma suurest kehakaalust, esitab teistele küsimusi oma väljanägemisest
· subfebriilne temperatuur ehk väike palavik (alla 38 kraadi), · üldine väsimus, · unehäired, Spordis on koldein- · higistamine, fektsioonidel suur · söögiisu langus jne. tähtsus Seega on krooniliste koldeinfektsioonide tähtsus spordis oluliselt suurem kui mittesportlastel. Korduvate ägenemiste tõttu on häiritud treening- ja võistluskavad, see omakorda põhjustab psüühilist pinget. Krooniliste koldeinfektsioonide esinemisel on es- matähtis haiguskollete eemaldamine ja optimaalsete treeningukoormuste raken- damine. Ennetuseks on vajalik korralik puhkus ja ägedad esmashaigestumised korralikult välja ravida, edaspidi tuleb vältida külmetushaigusi ning ülekoormust. SÜDAME-VERERINGE HAIGUSED
Sarnaselt on parimad naissõudjad ületanud 5 l.min-1. seda võib seletada sõudjate keha proportsioonide suurenemisega. Keha proportsioonide suurusest sõltub maksimaalne hapniku tarbimine. Kui aga vaadata rahvusvahelise klassiga meessõudjate maksimaalset hapniku tarbimist keha massi suhtes, siis see näitaja ei ole enam nii muljet avaldav, võrreldes teiste vastupidavusalade sportlastega. Rahvusvahelise klassi meessõudjatel on see näitaja keskmiselt 70 ml.min.-1kg-1. võrdluseks, mittesportlastel on selleks keskmiseks näitajaks 45 ml.min.1kg-1. Rahvusvahelise klassiga murdmaasuusatajatel ja pikamaajooksjatel on aga maksimaalne hapniku ühe kilogrammi kehamassi kohta üle 80 ml.min.-1kg-1. Parimatel naismurdmaasuusatajatel on vastavaks näitajaks registreeritud üle 70 ml.min.-1 kg-1, parimatel naissõudjatel on saadud üle 60 ml.min.-1kg-1. Sõudjate maksimaalne hapniku tarbimine keha massi suhtes on suhteliselt suure keha massi tõttu, mis on vajalik tugevaks tõmbeks
annaabi.ee 
