tunnustaks ning võimuga kaasatulevaid reegleid ja seadusi jälgiks. Teistmoodi öeldes peab võim olema õiguspärane. Rahvas peab võimu seaduspäraseks siis, kui võimulolijad tunnustavad samu väärtusi, mida rahvas. Populaarse arvamise kohaselt on majanduse areng ja selle ehitatud heaolukasv kõige effektiivsem siis, kui riik ei sekku turumajandusse. Taolisi ideid edendasid juba 19. sajandi poliitökonomistid. Majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia takistab ettevõttlust ning vähendab välisinvesteeringuid. Mõningad vabaturumajandust toetavad organisatsioonid, nagu näiteks Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond rõhutavad, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Minu kokkuvõtlik arvamus on see, et tõepoolest on Eesti Vabariik jätkusuutlik, sest meil
Juhataja jätab oma töö tegemata (enne töö algust koosolek - ülesannete jagamine, keelud, ohud, kliendi erisoovid jne). Seega kõik teenindajad vaatavad ise, mida teevad. Juhatajal on kombeks käia üritusel kontrollimas, kuidas töötajad hakkama saavad. Ürituse lõppedes saavad teenindajad juhata käest noomida. Kes tegi, mida ja kuidas valesti. Ja selline juhatajapoolne käitumine on alati suuremate ürituste lõppedes. Ühelt poolt on juhataja vaba ehk mittesekkuva liidri stiiliga juht - väldib võimu ja vastutust! Teiselt poolt on aga autokraatliku stiiliga pidev kontroll ja noomimine. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE Miks organisatsioonis puudub korrektne, kiire ja organiseeritud teenindus? Töötajatel (eriti asendus teenidajatel) puuduvad kindlad töö ülesanded, puuduvad reeglid. Ei peeta kiirkoosolekuid (enne suurema ürituse algust), ei koolitata oma uusi ega ka varem tööle asunud töötajaid. Juhataja ei premeeri töötajaid töö tulemuste eest
karistatakse. Distsipliin ei ole kaasasündinud ega tule iseenesest, see ei ole võimalik ilma kontrollivate ja juhtivate vanemate ja kasvatajate poolt. Distsipliin tekib kui laps suunab oma tähelepanu teda huvitavale nähtusele, kui ta süveneb harjutamisse ja saab rahuldustunde ettevõetud tegevuse õnnestumisest. Laps ei tunne ennast hästi, kui tema tegevusele ei seata mingeid piire ja lastakse tal tegutseda ainult oma tahtmist mööda. See seostub mittesekkuva kasvatusmeetodiga, kus vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda ning, lapsed teevad mis vaid pähe tuleb. Andmata neile mingeid juhtnööre millegagi tegelemaks. 1.6 Käsk ja keeld Käsk ja keeld aitavad tagada väikelapse ohutust , käsu ja keelu abil õpib ta maailma piire tundma. Käsk ja keeld on aluseks ka kõlbelisele arengule. Tuleb siiski jälgida, et käskude ja keeldudega ei mindaks liiale- parem kui keelata on takistada, parem kui käskida on juhtida
kriisiolukorras, kasutada vähekompetentseid alluvaid, tänu tööülesannete täpsele määratletusele tunda alluvatel end kindlamana. Osaleva e demokraatliku stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos. Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena, allvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ja neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Vaba e mittesekkuva stiiliga juht väldib võimu ja vastutust. Eesmärkide püstitamisel ja probleemide laehndamisel oleneb ta suresti rühmast. Rühm võib hakata tegutsema risiti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia ta kaosesse. Seda stiili kasutatakse vaid olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale, eeldab rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja motiveeritust. 15.Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada?
Näitena tuuakse siin sageli Euroopa roheliste parteid, kes pärast rahvusparlamentidesse jõudmist on oma keskkonnapoliitilised nõudmised ümber hinnanud, nii et neid saab rakendada riigi majanduspotentsiaali oluliselt kahjustamata. 4.2 Heaolu kasv Üldlevinud arvamuse kohaselt on majandusareng ja sellele ehitatud heaolukasv kõige kiirem, kui riik ei sekku turumajandusse. Niisuguseid ideid propageerisid juba 19. sajandi poliitökonomistid; majandusse mittesekkuva riigi edulisuse näitena tuuakse ka Kagu-Aasia riikide 20. sajandi teise poole majandusedu. Tõepoolest, liigne bürokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Samas on viimasel kümnendil hakatud teisiti suhtuma ka nn sotsiaalsetesse investeeringutesse. Täna rõhutavad isegi mitmed vabaturumajandust pooldavad organisatsioonid, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (ingl International
Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastu võetud otsused pole ühepoolsed, nagu isevalitseja juhistiili puhul, vaid need on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Osalevale juhistiilile on omane toetava ja kollegiaalse käitumisemudeli kasutamine. See juhistiil sobib laialdaselt. Vaba ehk mittesekkuva stiiliga juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühma liikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on niisama minimaalne, kui on rühma roll autokraatliku stiili puhul. Sellise juhistiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu asutuse eesmärkidele ja viia kaosesse. Seetõttu ei kasutata seda
annaabi.ee 
