AKGDH-(3 ensüümi+ 5 vitamiini)- ATP, NADH, GTP ja sukstinüül-CoA allosteeriline inhibeerimine TKT respiratoorne kontroll NAD ja FAD pidev varustamine hingamisahela poolt Oksüdatiivse fosforüülimise sõltuvus ADP/ATP suhest TKT anaboolne (biosünteetiline) tähtsus Tsitraat- rasvhapete ja steroolide süntees AKG- Glu, Gln, Pro süntees Sukstinüül-CoA- heemi süntees OAA- Glc, Ser, Asp, Asn süntees Glükoosi biosüntees Glükoneogenees Glükoosi süntees mittesahhariidsetest ühenditest (laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped, Ala ja Asp) maksas (90%) ja neerukoores (10%). Meditsiinilised põhiaspektid: · Veresuhkru taseme hoidmine (glükogeeni lõhustamine ja glükoosi süntees) · Teatud kudede, organite kestev hüpoglükeemia teke · Laktoosi süntees piimanärmetes · Vastsündinute elulemus (aju/maks Glc tarbimise kõrge suhe, seoses tagasihoidliku glükogeenivaru ja ketokehade limiteeritud produktsiooniga
* Aneroobse glükolüüsi ensüüm laktaat dehüdrogenaas (LDH) on kliiniline marker, mille isovormide ja nende aktiivsuse määramine on vajalik haiguste diagnoosiks ja kulu hindamiseks. LDH roll on eriti oluline erütrotsüütides ja leukotsüütides (puuduvad mitokondrid) ja pingeliselt töötavas skeletilihases, samuti maksas ja südamelihases. G l ü k o n e o g e n e e s ( glükoosi biosüntees inimorganismis) Glükoneogenees on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat (glükoosi anaeroobne lõhustumine peamiselt lihastes ja teistes mitokondriteta rakkudes) püruvaat (tekib laktaadist) glütserool (triglütseriidide lõhustumine) glükogeensed aminohapped (alaniin, aspartaat, glutamaat - saadakse toiduvalkudest või nälgimise korral lihaste valkudest, annavad glükoneogeneesi võtmeühendi oksaloatsetaadi)
◦ Osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes (intensiivselt töötavas lihasrakus) ja see on anaeroobne glükolüüs. Selles rajas lõhustub glükoos laktaadiks ehk piimhappeks. ◦ Lõplik lõhustumine (glükoosist tekivad CO2 ja vesi) toimub aeroobsetes tingimustes - aeroobne glükolüüs. ◦ Lõhustumiseks peab glükoos sisenema rakku. MÕISTED Glükoneogenees (glükoosi biosüntees inimorganismis) - on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat, püruvaat, glütserool, glükogeensed aminohapped. Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Glükogeen - Glükogeeni lõhustumine ja glükogeeni biosüntees töötavad veresuhkru taseme "puhvrina": glükoosi defitsiit likvideeritakse glükoosi vabastamisega ja glükoosi liig salvestatakse glükogeenina.
Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks On vajalik: Veresuhkru taseme hoidmiseks Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega α (1,4) tsütoplasmas asuvale „juuretisele“, millega pikendatakse ahelaid ning sidemete α (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Käärimisi on kaks: piimhappe-käärimine ja alkohol-käärimine. Ühel juhul tekib siis piimhape e laktaat ja teisel juhul etanool. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes
Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. 9 Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Aitab säilitada glükoositaset veres, kust seda saavad ainevahetuse vajadust katteks aju ja lihased. Toimub enamasti maksas. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Piimhappekäärimisel tekib piimhape e laktaat Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes. Toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid
sidemed), hargnemispunktide elimineerimine, mil lõhustatakse 1,6 sidemed ning glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist tsütoplasmas, mis algab glükoosi aktiveerimisega ATP energia arvel Glc-6-P tekkega. Glükogeeni süntaas liidab glükoosijääke sidemega (1,4) tsütoplasmas asuvale ,,juuretisele", millega pikendatakse ahelaid ning sidemete (1,6) abil luuakse hargnemispunktid. Glükoneogenees on glükoosi biosüntees mittesahhariidsetest eelainetest (laktaat, püruvaat, glütserool, ossa aminohappeid). Peaaegu 90% toimub maksas ja u 10% neerukoores. Nt glükoneogenees on vältimatu ära hoidmaks hüpoglükeemiat. 32. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Aeroobsetes tingimustes laktaadi teke glükoosist on piimhape-käärimine, etanooli teke glükoosist on alkoholikäärimine. Alkohol- ja piimhape-käärimine on kuni püruvaadi tekkeni identsed
annaabi.ee 
