Välismõjud externalities Внешние эфекты Turuhäired Market failure Рыночная несостоятельность Välistulu External benefit Внешние доходы Ühiskondlikud kaubad Public goods Общественные блага, товары Mitterivaalsus Non-rivalry Неконкурентность Mittevälistatavus Non - excludability Не исключительность Tasuta kaasasõitjad Free - rider «безбилетник», «заяц» omahuvi Self-interest самозаинтересованность Tulude ebavõrdsus Income inequality Нераность доходов
Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea. Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa. mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Ühiskondlik kaup on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. (julgeolek) Ülesanded Eraturg ei suuda kõrvaldaad neid tarbijaid, kes pole teenuse est maksund. Selle tõttu ei saa nad pakkuda avalike teenuseid.(need tasutakse maksudest)
Teisisõnu, inimesed on nõus loobuma teatud ulatuses teistest kaupadest (sest loovutades sissetulekust teatud osa, loobutakse ka osade teiste kaupade ostmisest), et riigikaitset tarbida. Kuid kui seda kaupa majanduses ei toodeta, vaid toodetakse mingeid teisi kaupu selle asemel, siis on siin ilmselgelt tegemist ressursside ebaefektiivse kasutamisega. Avalikel kaupadel on kaks omadust, mida pole ühelgi erakaubal: · mittevälistatavus · konkurentsitus (ehk mitterivaalsus) Kui ühel kaubal on mõlemad need omadused, nimetatakse kaupa puhtaks avalikuks kaubaks. Kui kaubal on üks nendest kahest omadusest, on tegemist poolavaliku kaubaga. Kui pole aga kumbagi omadust, on tegemist erakaubaga. http://stud.sisekaitse.ee/saar/Avalik_kaup/teooria.html *Välismõjud - On mitmeid tegevusi, millede käigus majapidamised või firmad mingeid tegevusi sooritades mõjutavad teiste majapidamiste või firmade heaolu. Kuid teatud tegevustega avaldatakse teiste heaolule mõju
S sääst, Id planeeritud investeering, E planeeritud kulutus: Y C S Id E=C+Id E ja Y seos Varud 250 210 40 60 270 E>Y vähenevad 300 250 50 60 310 E>Y vähenevad 350 290 60 60 350 E=Y konstantsed AVALIKU SEKTORI DEFINITSIOON JA TEGEVUS 1.Avaliku sektori üldolemus ja ülesanded 2.Avalikud ja erahüvised 3.Avalike hüviste mittevälistatavus ja mitterivaalsus 4.Avalik sektor ja turg kui teineteise täiendajad 5.Valik kui protsess ja valitsuse ebaõnnestumise põhjused 24 1.Avaliku sektori üldolemus ja ülesanded Avaliku sektori vajadusele ühiskonnas antakse erinevaid hinnanguid. Siirdeühiskondades on tendents riigi osa vähenemisele ja selle asendamisele iseregulatsiooniga, mis toimub turgude vahendusel
erahüvisest võib saada avalik hüvis ja vastupidi. Sõltub tehnika arengust, asustuse tihedusest jms. Satelliitsignaali segades on võimalik inimeste tarbimist välistada (kõik, kellel on taldrikud, ei saa signaali kätte). Vanasti – tuletõrje välistatav – kui maksud maksmata, siis tuletõrje ei tulnud. See oli võimalik, kuna asustus oli hõre ja puudusid kortermajad. Turg suudab ka avalikke hüviseid pakkuda, kui kulud saavad kaetud. Nt raadiokanalid – mitterivaalsus ja mittevälistatavus – tarbijatelt ei saa raha küsida, aga kulusid kaetakse reklaami müümise eest. AVALIKKE HÜVISEID EI PAKU ALATI AVALIK SEKTOR! Avalik sektor võib pakkuda ka erahüvesid. Erasektor võib pakkuda ka avalikke hüviseid (nt raadio). Turu ebaefektiivsus (ehk turutõrge) avalike hüviste puhul: Kui välistamine oleks mitte-rivaalse hüvise puhul võimalik, siis kas see oleks efektiivne? MC = 0, aga MB > 0, seega oleks efektiivne, kui tarbija saaks hüvist
Välistulu põhjustab alatootmise. Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel. Kui kaupa ei saa rentaablilt toota aga ta on ühiskondlikult vajalik - peab sekkuma riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. · mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Erakaubal on omadused: · välistavus: kui keegi saab kauba siis kellelgi teisel pole võimalik seda saada. · rivaalsus: tarbijad on omavahel rivaalid kuna ressursid on piiratud. Erafirma ei saa panna inimesi maksma ühiskondliku kauba eest. Teades et on võimatu keelata talle selle hüve kasutamist, varjaks ta
annaabi.ee 
