et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks. 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad (abielulahutus, alastus, pornograafia, poliitilised eelistused, abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem (normiks on pigem karsklased ja vaoshoitud eluviisid, ennastsäästvad eluviisid, stressiolukorras religioossed inimesed pigem palvetavad kui joovad). Mida religioossemad on inimesed, seda väiksem on kuritegude sooritamise tõenäosus. Moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. 7
agnostik. Filmis omistatakse iseloomuomadusi rahvuste järgi. Mainitakse, et mägilased on sõnapidajad, samal ajal vähendades eestlaste sõna maksvust ja paikapidavust. Filmi ühes viimases stseenis on näha normatiivset komponenti surnute matmise näol (surnuid maetakse, enamjaolt kirstuga, vaatamata tema taustale või leerile), kognitiivseks sümboliks on hauale asetatav rist (kristluse ja usu sümbol, mis tihti asetatakse märgistamiseks ka mittereligioossete inimeste haudadele) ning materiaalse komponendina hauaplatsi valikut (mis näitab üles armastust ja austust maetava vastu). Suure au pälvib Nika filmi lõpus, kui ta maetakse Ivo poja kõrvale. Oma sügavat põlgust grusiini vastu näitab üles Ahmed, demonstratiivselt toast lahkudes kui ruumi siseneb Nika, uksi paugutades ning seejärel sama demonstratiivselt ka tagasi tulles ja laua taga istet võttes. Ivo aga säilitab kogu vaatemängu jooksul talle omase rahu ja tugevuse.
põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna-alaseid otsuseid." Keskkonnaprobleeme aetakse ka kristluse süüks. Ökoloogiline kriis süveneb, kuni kehtib aksioom, et loodusel pole olemasoluks muud põhjust peale inimese teenimise. Usunditest mitte ükski ei õhuta tegelikult inimest loodust ekspluateerima. Seega keskkonnaprobleemide maailmavaatelist alust tuleb otsida mittereligioossete vaadete seast. Võtmeks oleks tasakaalukas ja mõistlik majapidaja roll. RANDOM LISA kuskilt eetikaloengust: Kreeka keeles on armastusele neli sõna: eros - erootiline armastus agape - pühendumus, valmis ennast ohverdama storge - heldimus filia - ühtekuuluvus, sõprus
kokkupuutepind inimliku ja taevase maailma vahel. Tähtsamad isikud sageli kujutatud suurematena, et rõhutada taeva hierarhilist korda. Erinevate sündmuste üheaegse kujutamisega näidatakse aja ja põhjuslike seoste kadumist kontaktis taevaga.), teater ja filmikunst (,,Kristuse kannatused", ,,Da Vinci kood" jne). 109. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendumine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste ja institutsioonidega. 110. Mis on elatusviis? (Grete M) "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks. 111. Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. · Tootmine Inimtegevus, tulemusena tekib toode, millel on tarbija.
Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme. Tendentsina ilmneb, et religioossemad inimesed on kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ka iseennast suhteliselt ausamateks. Tegeliku käitumise tasandil on andmed vastuolulisemad. Mõned uuringud näitavad, et religioossemad inimesed käituvad suhteliselt moraalsemalt, teistest selgub, et olulist erinevust religioossete ja mittereligioossete aususes ei ole. (Uuringud näitavad, et üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad.) 15) Religioon ja mõnuainete tarvitamine’ On uuritud religiooni mõju inimese käitumisele konkreetsetes valdkondades nagu näiteks petmine, mõnuainete kasutamine, seksuaalkäitumine ja kriminaalne käitumine. Religiooni ja mõnuainete tarvitamise vahelist seose uuringud näitavad, et religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem. Püüdes leida põhjendust, miks
sajandil araabia keelde. · Kristluses olid vaimulikud skolastikud, erinevalt islamist ja judaismist. Filosoofia võeti rohkem üle kristluses kui nendes. Miks? Islam ja judaism on poliitiliste ja usuliste ühiskondade religioonid. Ilmutatud jumaliku seadustiku religioonid, sotsiaalse korra religioonid, mis reguleerivad pea kõike. Kristlus aga nõuab peamiselt õige usulise õpetuse tunnistamist ning jätab vabaks ühiskonna ja poliitika korraldamise mittereligioossete vahendite abiga. Kõrgeim teadus seega islamis ja judaismis on õigusteadus, mis tegeleb jumaliku seaduse tõlgendusega, rakendustega jne. Kristluses oli aga teoloogia, mis oli seetõttu palju olulisem kui judaismis või araabia traditsioonides. Kristlusel oli lisaks ka kaks riiki ühel maine eesmärk, teisel ülemaine. Filosoofia ja teoloogia Aquino Thomase mõtlemises moodustab kogu teadmine ühe harmoonilise ja suure terviku -
annaabi.ee 
