Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitteproduktiivsed" - 7 õppematerjali

Seakasvatuse kordamisküsimused
11
doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioo- de: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni.

Põllumajandus → Seakasvatus
196 allalaadimist
Seakasvatuse eksamiküsimused
22
doc

Seakasvatuse eksamiküsimused

juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3,5-4,0 sü. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 tsentneri liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. 8. Emiste reproduktsioonitsükkel (sigimistsükkel): produktiivsed ja mitteproduktiivsed perioodid. Emise elu jooksul võime eraldada, lähtudes sealiha ökonoomsest tootmisest, järgmisi perioode: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk

Toit → Toiduainete loomne toore
38 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
28
docx

Eesti keele ajalugu

*repäsitä). • Tänapäeva lühike partitiiv on enamasti häälikuseaduslik (*kaloiδa > *kaloi-a > kalo > kalu) • Tänapäeva sid-/si-partitiiv on analoogiavorm ne-s-sõnade eeskujul, nt jalgasid (häälikuseaduslik vorm on jalgu), vrd *repäsitä > *reBaZiD. [Aga ne- ja s-sõnades endis on sid-lõpuline partitiiv hiljem jällegi teistsuguse analoogiamuutuse tõttu ära kadunud! (Vt id-partitiiv.) 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Instruktiiv -viisiülev • Ajalooline lms algkeele kääne. Tänapäeval ei loeta käändeks, sest vorme saab moodustada vaid vähestest noomenitest; siiski saab seda lisaks kivinenud vormidele mõnel määral ka produktiivselt kasutada. • Tänapäeva eesti keele näiteid: paljajalu, ummisjalu, pikisilmi, pärani silmi; lehvivi hõlmu, värisevi käsi, kuivi jalu; jala, ratsa Ekstsessiiv • Samuti ajalooline lms käändevorm.

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
97 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
38
docx

Eesti keele ajalugu

(vrd so poikana) Hiljem essiiv häälikumuutuste tagajärjel kadus: lõpuvokaal kadus lõpukao tõttu, siis kadus ka sõnalõpuline -n. Eesti kirjakeeles on essiiv noorim kääne, mis võeti üle eR-st (seal lõpukadu ei toimunud) soome keele eeskujul 19. sajandil. Algul püüti essiivi tarvitusele võtta tugevaastmelisena, nõrgaastmelisena toob selle kasutusele Hermann (1884; nt pojana). 20. Mitmuse tunnuste ja vormistiku kujunemine eesti keeles. 21. Mitteproduktiivsed käänded eesti keeles. Prolatiiv Veel üks lms ajalooline kääne. Funktsioon: liikumistee väljendamine Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: meritsi, maitsi, meilitsi. Ekstsessiiv Samuti ajalooline lms käändevorm. Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist Lõpp on olnud -ntA (-nA (lokatiiv) + -tA (separatiiv))

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
61 allalaadimist
Nimetu
104
doc

Nimetu

Spordi sotsioloogid toovad spordi iseloomustamisel välja 7 põhilist tunnust: 1. Motoorne aktiivsus. Spordi peamine tunnus on motoorne aktiivsus, mis on omane igale spordialale ning nôuab koordinatsiooni ja kehalist võimekust. Kehalise vôimekuse tôstmine nöuab planeeritud tegevust. 2. Sisu ja tähendus Erinevalt liigutusvilumustest, mida me kasutame igapäevases töötegevuses, on sportlikud tegevused mitteproduktiivsed. Neid võib isegi möningase respektiga nimetada kunstlikeks. Sportlikud tegevused ei ole inimkonna eksisteerimise hädavajalik osa ning nad nõuvad enamusel juhtudel kindlat organisatsiooni. Reaalse elu sündmuste ritualiseerimine ja sümboliseerimine, samuti enda täiustamine spordi nimel annab spordile iseseisva tähenduse, erinedes seetöttu igapäevasest tööst ja tootmisest

Varia → Kategoriseerimata
59 allalaadimist
Ensümoloogia
66
docx

Ensümoloogia

XG-st tekkinud X dissotsieerub viimasena. Võimalik mitteproduktiivne kompelks on E*X*Y. Sellise skeemi järgi opereerivad paljud NAD+-sõltuvad dehüdrogenaasid. Asendatud ensüümiga ehk ,,ping-pong" mehhanism Sellised reaktsioonid on hästi pöörduvad. Seostub esimesena XG, tekib E*XG, keemilises etapis kantakse grupp üle ensüümile (*on mittekovalentne side, kui kõrvuti, siis kovalentselt seotud). Produkt dissotsieerub ja grupiga seostunud ensüümile saab seostuda teine substraat. Mitteproduktiivsed kompleksid saavad ka esineda juhul kui vabale ensüümile seostub gruppi mitte omav ühend, siis pole midagi üle kanda pm. Ntx transaminaasid ­ katalüüsivad aminohapete ja ketohapete omavahelisi üleminekuid. 06.12.2017 Kiiruse võrrand Tuletamine võib minna kahte teed pidi, üldisem lähenemine on statsionaarse faasi eeldus (tehtud vähem eeldusi), teine on kiire tasakaalu eeldus (vahekompleksid lugesime olevat tasakaalus ja nende kontsid sai anda tasakaalukonstandi kaudu).

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Mõned liited on teistest oluliselt produktiivsemad, näiteks suudavad pädevad kõnelejad suvalisest, ka äsja esimest korda kuuldud verbist spontaanselt moodustada teonimesid (-mine) ja tegijanimesid (-ja) ning neid ka terminiteks pakkuda. Üldjuhul on liited vähem produktiivsed, näiteks liidetega -ti, -ur, -el, -mu, -ik, -e, -is, -us, -ng, -er, -le-, -ise- vms uute terminite moodustamine võtab rohkem jõupingutust ja sageli ka rohkem julgust. Mõned liited on lausa mitteproduktiivsed, nt -ard. Mida vähem produktiivne liide, seda kõvemini kuulajad alguses sellega moodustatud uue termini peale naeravad. Ei tasu heituda, sest teatavasti on naer füsioloogiline reaktsioon ootamatusele ja ebakindlusele, uue termini esmakordne kuulmine on aga alati uus kogemus. Ajapikku naer vaibub ja lõpuks ei mäleta enam keegi, et teie termin väheproduktiivse liite abil moodustatud või üldse kunagi Terminisaamisviisid 145

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun