nt vaikus ja liikumatus Miinusvõte- millegi tugevalt silmatorkav puudumine (nt alasti olemine teatris) Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale
Uk = 20 + 0,04 I Elektroodkeevituse eelised: · lai keevitusmaterjalide valik · kasutatav kõigis keskkonnatingimustes · lai lisaainevalik, s.o elektroodide valik varda metalli ja katte koostise järgi · seadmete hea transporditavus · lihtsad ja hästi teisaldatavad seadmed · lihtne keevitusparameetrite seadmed · õmbluste hea kvaliteet Puudused: · väike tootlikkus · halb mehhaniseeritavus · protsessi mittepidevus ( palju alustus ja lõpetuskohti) · palju kahjulikku keevitusgaasi · elektroodide niiskusimavus keevituselektroode valmistatakse metallivarraste läbimõõtudega alates 1,5mm kuni 25mm ja enam. Elektroodi pikkuse määrab voolu juhtivus ( näiteks roostevabade teraste puhul on elektroodi pikkus väiksem). Elektroodide põhiomadused: · kaare süüdatavus ja taassüüdatavus · kaare stabiilsus · vardametalli siirdemehhanismid sulamisel
· on osa lavastuse visuaalsestkontseptsioonist 65. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? · Reaalne aeg ehk etenduse aeg etenduse aeg algusest lõpuni · Fiktsionaalne aeg ehk poeetiline aeg fiktsionaalse maailmasisene aeg, kujutatud sündmuste ja tegelassuhete aeg 66. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus sündmused kulgevad vaatleja jaoks reaalses ajas (siin ja praegu) · Mittepidevus ehk diskreetsus - sündmuste näitamiseks kuluv aeg ehk kujutamisaeg ei lange tavaliselt kokku kujutatud ajaga (laval näidatud loo täielik pikkus). Vaatajale esitatakse n.-ö. valitud lõike sündmusreast, mis moodustab näidendi faabula. · Sündmuse esitamise sagedus mitu korda üht sündmust näidatakse. Normaaljuhul kujutatakse loo iga sündmust vahetult üksainus kord.
· on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg · Reaalne ruum · Fiktsionaalne ruum 65. Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris? · Olevikulisus (eksistents just praegu (reaalses lavaajas) kulgeva sündmusreana) · Mittepidevus ehk diskreetsus (Üldjuhul ongi näidendi sündmusaeg mittepidev. Vaatajale esitatakse n.-ö. valitud lõike sündmusreast, mis moodustab näidendi faabula. Laval esitamiseks valitud lõigud sündmusajast moodustavad toimumisaja.) · Sündmuse esitamise sagedus mitu korda üht sündmust näidatakse. · Anakronism teadlik ajatasandite nihestamine (Anakronism põhineb ajalis-ruumilisel ja/või kultuurilisel referentsinihkel
Elektroodkeevituse eelised: - lai keevitatavate materjalide valik, - kasutatav kõikides keskkonnatingimustes, - lai lisaainevalik, s.o. elektroodide valik varda metalli ja katte koostise järgi, - seadmete hea transporditavus, ligipääsetavus, - lihtsad ja hästi teisaldatavad seadmed, - lihtne keevitusparameetrite seadistamine, - õmbluse hea kvaliteet. Elektroodkeevituse puudused: - väike tootlikkus, v.a. kõrgtootlikud elektroodid, - halb mehhaniseeritavus, - protsessi mittepidevus, palju alustus- ja lõpetuskohti, mis on keevitusvigade potentsiaalseks põhjuseks, - palju kahjulikke keevitusgaase, - elektroodikatete niiskuseimavus, mis nõuab elektroodide hoolikat ladustamist, säilitamist ja ettevalmistust - kuivatamist. Keevituselektroodid Teraste käsikeevituselektrood koosneb vähese lisanditesisaldusega madalsüsinik- või kõrglegeerterasest vardast ja elektroodikattest.
(annab märku päevaajast, tegevuspaigast, valgusfookusega hajutatakse tähelepanu) ja pöördlavaga (uued tegelased, koht, aeg) Ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris: - Olevikulisus etendus toimub siin ja praegu. Ajaühtsuse nõue on viidud äärmuseni. Mida esitatakse, mis sündmusi, mis järjekorras? Alati ei saa olla lineaarne, keegi peab tegema tagasihüppeid, et lugu oleks arusaadav. - Sündmuste esitamise järjekord ja sagedus - Mittepidevus pidevusmulje loomiseks kasutatakse tehnilisi võtteid (tihendamine, kiirendamine, kommentaar, pöördlava). Ajastruktuur luuakse pausidega. Draama kontseptsioonid: · Objektiivne kronomeetria näidendi aeg on üles ehitatud sündmuste järgnevusele. Saame neid järjestada · Subjektiivne ajakogemus kirjeldab tegelase sisemaailma, omane sisedraamale. Võib lisanduda väline mõõde teksti või lavaliste vahendite abil. · Progresseeruv (seotud sündmustega; kas aeg liigub edasi
See aga tegelikkuses nii ei ole ja järelikult keha „liikumine“ ruumipunktist A ruumipunkti B ei ole tegelikult pidev ( ei läbita liikumistrajektooril olevaid kõiki ruumipunkte ), vaid keha „liikumine“ on „kvanditud“ ehk keha läbib ainult osalisi ruumipunkte oma liikumistrajektooril. Seetõttu on aegruum tegelikult „kvanditud“ ehk kehade liikumised Universumis ei ole pidevad. Formaalselt mõistame me seda kehade teleportreerumistena aegruumis. Makrokehade liikumise mittepidevus avaldub alles aegruumi kvanttasandil nii nagu ainete mittepidevus aegruumi kvanttasandil molekulide ja 86 aatomitena. Seetõttu mikroosakesed teleportreeruvad aegruumis ehk nende liikumised aegruumis ei ole enam pidevad. R. Feynmann andis kvantmehaanikast aga teistsuguse tõlgenduse ( formalismi ). Tema loodud integraalid arvutavad välja osakese kõikvõimalikke trajektoore. Selle uue formalismi tõlgendus
annaabi.ee 
