pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht A kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. E Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes A mitteparalleelne. D Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu U üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad S aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. Maakoore rebendrikked M
erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud) Lõhe- rike, kus kaks kivimikeha on teineteisest eemaldunud. Liikumine mitteparalleelne Tektoonilised lõhed- esinevad kõvastunud kivimites rööpselt Murrang- rikked, kus kivimiplokid on üksteise suhtes liikunud Eksogeensed- maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Klimaatiline lumepiir- ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid
Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eesti on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. murrang- rike, mille ppuhul mööda lõhepinda kivimplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. - mäestikud
Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne. Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on lihtkraater? Too näide.
.., m nimetatakse funktsiooni f osadiferentsiaalideks punktis P . Kahe muutuja funktsiooni täisdiferentsiaali geomeetriline tähendus Geomeetriliselt tähendab funktsiooni f täisdiferentsiaal funktsiooni f graafiku puutujatasandi aplikaadi (e. z-koordinaadi) muutu. Tõestus. Funktsiooni z = f (P ) diferentseeruvus kohal P = ( x0 , y 0 ) tähendab geomeetriliselt, et pinnal z = f (P ) on punktis P = (x0 , y 0 , z 0 ) z 0 = f (x0 , y 0 ) olemas z-teljega mitteparalleelne puutujatasand (z - z 0 ) = f x (P )( x - x0 ) + f y (P )( y - y 0 ) . Et leida täisdiferentsiaali df geomeetrilist tähendust, vaatleme puutujatasandil punkti S = ( x, y, z ) , mille abtsiss on x = x0 + h ja ordinaat y = y 0 + k . Asendades need kaks koordinaati puutujatasandi võrrandisse, saame punkti S aplikaadi z jaoks: (z - z 0 ) = f x (P )h + f y (P )k = df , kus vahe z - z 0 kujutab puutujatasandi aplikaadi muutu RS . Siin R = ( x, y , z 0 ) .
Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes e. liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne tektoonilised lõhed – esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad alsupõhjakivimi erineva suurusega plokkideks murrang – rike, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes
2 x y 0, kust A 4 0. 2z Kuna x2 2 0, siis on puntis 1, 2 miinimum. 2. Pinna puutujatasand ja normaal. Vaatleme pinda z f x, y , kus x, y D. Punktile P 0 x 0 , y 0 D vastav punkt pinnal olgu Q 0 x 0 , y 0 , z 0 . Siis pinnal z f x, y on olemas punktis Q 0 z-teljega mitteparalleelne puutujatasand parajasti siis, kui funktsioon on diferentseeruv punktis P 0 ja puutujatasandi võrrand on f x x 0 , y 0 x f y x 0 , y 0 y z d 0. Arvu d leiame tingimusest, et punkt Q 0 x 0 , y 0 , z 0 kuulub puutujatasandile. Punktis Q 0 x 0 , y 0 , z 0 puutujatasandiga ristiolevat vektorit n nimetatakse pinna normaaliks punktis Q 0 . Näide 10. Leida puutujatasand ja normaal pinnale z xy x y punktis Q 0 1, 1, 3 .
annaabi.ee 
