alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suht. vaesus in. elatustase on allpool keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on kaotanud usu tööd leida). EL-s on tööealine elanikkond vanuses 15-64, Eestis aga 15-74. Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine
ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel. (Innove) Tööjõukulu- kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne. Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hüvitised ja sotsiaaltoetused, tööalase koolituse kulud, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud. 2 2. Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200
Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud Töötajad Töötotsijad täiendusõppel, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud (need, kes on kaotanud usu leida tööd) Palgatöötajad, Töötud, kes soovivad mittepalgalised leida täis- või osaajaga töötajad (ettevõtjad, tööd üksiktöötajad jne), ülikoolis ehk tasemeõpe Tööhõive aktiivsed ja passiivsed meetmed. lk 32 Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Meetmed: 1) Töökohtade loomine 2) Koolitusprogrammid 3) Hädaabitööd 4) Sotsiaaltoetused Töö- ja tööjõupuudus: miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31
HÕIVATUD TÖÖTUD PENSIONIEALISED 626 100 /87,4%/ 85 200 /12,6%/ (TÄIEND)ÕPPIMAS HOOLITSEB PERELIIKME EEST PALGATÖÖTAJAD 574 000 /92%/ HAIGE, INVALIID TÖÖTUSE KESTUS Kuni 6 kuud 36 600 HEITUNUD MITTEPALGALISED 7-12 kuud 11 700 52 000 /8%/ 13-24 kuud 13 700 MUUD üle 24 kuu 23 100 Allikas: Eesti Statistikaamet ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööealine rahvastik (ka: töövõimeline elanikkond) 15- kuni 74-aastane elanikkond
maks (aktsiisimaks) Otsene maks sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks) Maksusüsteemid proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele regressiivne maksumäär alaneb tulude suurene Tööturg ja hõive tööturg töötajad ja tööpakkujad tööjõud tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd) majanduslikult aktiivsed hõivatud e momendil töötavad + töötud e töötukassas töötuna registreeritud majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses.
Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena võib veel välja tuua ka järgnevad kulutused, mida tehakse töötaja eest: töötaja koolituskulud, töölevõtukulud, tööriiete soetamise kulud ja muud sarnased kulutused, mida tehakse töötaja eest. Tööjõumaksude ja tööjõukulude suurused võivad riigiti märkimisväärselt erineda ning nende konkreetne suurus määratakse vastava riigi poolt, kus need maksud kehtivad. Samuti ei
Koguneti keskmiselt 2 korda aastas Istungijärgu pikkus ca 1-2 päeva Parlamenaarse debati ja läbirääkimiste puudumine Ülemnõukogu pädevused ÜNP seadluste kinnitamine Ülemnõukogu (ÜN) organite moodustamine Valitsuse ametisse nimetamine Kohtute koosseisude kinnitamine ja vabastamine Eelarve ja rahvamajandusplaani kinnitamine Ülemnõukogu Presiidium ÜN alatine organ Liikmed: palgalised töötajad ja mittepalgalised liikmed (10-12 inimest) Reaalset võimu ei omanud Tegutses kollektiivse „presidendina“ ENSV ÜNP koosseis 9-13 liiget ÜNP esimees Kaks asetäitjat Sekretär Liikmed ENSV ÜNP pädevused - praeguse presidendi , valitsuse Enamuse seadusandlike aktide väljaandmine Autasustamine Armuandmine Valitsusliikmete ametisse nimetamine ja vabastamine
annaabi.ee 
