Asjata ei öelda, et juurepess tuleb metsa inimese jalajälgedes. Alaküljel olevates poorides küpsevadki juurepessu eosed, mis tuulest laialikantuna nakatavad peamiselt värskeid kände, harvem juure- ja juurekaelavigastusi kasvavatel puudel. Juurekontaktide kaudu levib haigus ka lähinaabruses kasvavate eluspuude juurtele. Juurepessu oht on suur: kõrge lubjasisaldusega toitaineterikastel muldadel, okaspuude kasvatamisel mittemetsamaadel (endisel põllu- ja karjamaadel), kõikuva veetasemega aladel, happelistel liivmuldadel. Juurepessu oht on väike v puudub: turbapinnasel, liigniisketel muldadel, väga kuivades ja toitainetevaestes kasvukohtades. Juurepessu tõrje: Haigusetekitaja hävitamine juba haigestunud puus (või kännus) keemiliste tõrjevahendite (pestitsiididega) ilma peremeespuud või keskkonda kahjustamata ei ole juurpessu korral praktiliselt võimalik. Mõeldav on vaid
tööd aastate 1991-1999 kohta. Alates 20. sajandi algusest on metsatulekahjude kohta andmeid kogunud hr Veljo Kütt ja alates 2001. aastast pärinevad algandmed Päästeametilt.6 ,,Nõukogude Liidu ajal aastatel 1970-1985 ei lubanud tolleaegse ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi juhtkond, kartes Moskva ülemuste pahameelt, tegelikku metsatulekahjude pindala näidata. Pindala vähendati mittemetsamaadel (karja- ja heinamaad, sood, rabad) olnud põlengute andmete väljajätmisega."7 Eestis on teadaolevaid metsatulekahjusid alates 1921. aastast kuni 2010. aastani toimunud 14 505. Neist 3187 on toimunud taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. 4591 metsatulekahju toimus aastast 1921 kuni aastani 1939. Enim metsatulekahjusid toimus aastal 1933, kui toimus 578 metsatulekahju ja kokku põles 4733 ha metsa. 1933. aastale järgneb metsatulekahjude rohkuse poolest 1969. aasta,
infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti 3. Puuliik (mänd, kuusk) Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase 4. Puu asetus puistus (puistu keskel, servas) aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja
Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis Atmosfäär ökoloogilise tegurina, võib mõjutada metsa kasvu ja arengut olulisel määral. Maad ümbritsev atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%), oluliselt väiksemas mahus leidub argooni (0,95%) ning süsihappegaasi (0,037%).
stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks läheb otseselt vaid murdosa kogu kasutatud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad
Jämedateralisel liival on see vaid 2...3 cm, peeneteralisel liival kuni 120 cm, saviliival 120...350 cm, savil 650...1200 cm. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud transpiratsiooniks põhjavett otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on nii metsa transpiratsioon, kui ka asjaolu, et metsa mõjul suureneb põhjavee liikuvus. Veebilanss Veebilansi all mõeldakse sademete jaotumist mitmesuguste kululiikide järgi, nagu aurumine, äravool, transpiratsioon jne. Lihtsa niiskusbilansi valem akadeemik T.Võssotski järgi:
annaabi.ee 
