hakitud teadmised ja teoreetilisus (samastus), teadmiste õpetamine ja eetiline kasvatus (vastandus), õpetus ja kasvatus (vastandus), abstraktne ja teoreetiline (samastus) Praktika ei ole teooria vastand. Teooria toimib ka praktikas. Teooria abil võib praktikat valitseda. Õpetus ei ohusta kasvatust. Õpetus on kasvatuse peamine vahend. Abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine üldisele, abstraktsus tähendab mittemeelelist, puhtalt mõttelist. Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid liiga abstraktne. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Võiks arvata, et kasvatusteadusest võiks kujuneda kõiki inimesi uurivaid teadusi ühendav sild.
"Ideede" jaoks on niisugused määratlused vaid metafoorid,võrdlused."Ideed",nagu neid käsitleb Platon,on rangelt võttes meelelise maailma piiri taga.Nüüd võime anda iseloomustuse Platoni filosoofia printsipiaalsetele alustele.Platoni õpetus on idealism,sest nagu Palton väidab,ei eksisteeri reaalselt mitte ese meelelise nähtusena,vaid ainult selle mõistusega tabatav,kehatu, meeltega tajumatu olemus. Paltoni õpetus ideedest on objektiivse idealismi õpetus.Mittemeelelist ja samaaegselt objektiivset ,,ideede" loomust on Platon täpselt iseloomustanud dialoogis ,,Philebos". Platoni idealism ei ole subjektiivne,vaid objektiivne,ja sellisena on see vastandatud igasugusele subjektismile."Ideed" ei ole inimmõistuse mõisted,ei ole teadvuse vormid ega inimliku subjektiivsuse ilmingud.Platoni idealism on eelkõige ontoloogiline õpetus,milles gnoseoloogiline aspekt on teisejärguline.Püüame nüüd Platoni ,,ideede"-õpetust terasemalt vaadelda
-14. saj.) ja alates 15. sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas. ◦ Maailma ajalugu koosneb nende kolme kultuurisüsteemi lakkamatust ja paratamatust vaheldumisest. Üleminekud ühelt süsteemilt teisele on keerulised, tihti konfliktsed ja täis vapustusi. Ajaloos seega puudub progress, valitseb tsüklilisus • Kaks peamist kultuurisüsteemi ◦ Ideatsiooniline kultuur: ▪ Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. ◦ Meeleline kultuur: ▪ Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina
Meil pole lihtsalt maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega mina, kes näeb. sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise V Mina ja ülemeeleline maailm. maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kohta teadmisi saada ei ole võimalik mitte- või kogetav ikka ainult meeltega. ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot
Paneme erinevate omadustega info kokku ja same uudse info. Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid inimesel? Neid on mitu tüüpi. 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltegaTähelepanekuid. * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise maailmaga, nt. aparaadi näidud. * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. tehiskeskkonna loomise kaudu. Ülemeelelist kogemust ei saa näidata, aga sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline proovige! Keel ja kõne, s.t
- registreerivate faktiteadmiste õpetamist ei tohi samastada teoreetilisusega. Skeemide, reeglite ja faktide õpetamine ei ole seesama mis teoreetilisus õpetuses. - õpetus ei ohusta kasvatust. Õpetus on kasvatuse peamine vahend. Mõttetu on nt öelda, et õpetust tuleb vähendada ja kasvatuse osa suureneda. - abstraktne ja teoreetiline on kaks eri asja. Teoorias on oluline keskendumine üldisele ja üldkehtivale. Abstraktne tähendab vaid mittemeelelist, puhtalt mõttelist, mõistelist. Tänapäeva kooliõpetus ei ole mitte liiga teoreetiline, vaid võib olla hoopis liiga abstraktne. Hariduse ülesanne on juhtida õpilane teoreetilise mõtlemiseni. Eriti tähtis on see muutuvas ühiskonnas, mis on üle ujutatud informatsioonist ja faktiteadmistest. Õppekava koostamisel võiks sinna lülitavate teadmiste kohta otsust langetades lähtuda nende - üldisusest - üldkehtivusest - praktilisest tähtsusest ehk rakendatavusest.
paratamatust vaheldumisest. Üleminekud ühelt süsteemilt teisele on keerulised, tihti konfliktsed ja täis vapustusi. Ajaloos seega puudub progress, valitseb tsüklilisus.Euroopas valitses viimane ideatsiooniline kultuurisüsteem 6.-12. sajandil, sellele järgnes idealistlik süsteem (13.-14. saj.) ja alates 15. sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas. Kaks peamist kultuurisüsteemi Ideatsiooniline kultuur: 1.Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. Meeleline kultuur: 1.Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. 3
annaabi.ee 
