2) valikkaubad sarnased kaubad erinevad kaubad 3) erikaubad 4) võõrkaubad Kasutamisaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: 1) lühitarbekaupadeks 2) kestvuskaupadeks 3) teenusteks Teenus - müügiks pakutav tegevus või selle mitteesemeline tulemus (soeng, uus info). Teenuskaup tähendab, seda, et me pakume kliendile midagi sellist, mida ta ise ei oska, ei taha või ei saa teha. Iseloomulikumateks joonteks on nende mittemateriaalsus, lahutamatus teenindajast, ladustamise võimatus ja kvaliteedi muutlikkus. Tootesari ja tootekompleks Üks vähegi suurem firma ei tegele ainult ühe tootega. Enamasti on tegu tootesarjaga. Üksikute toodete turustamine on raskem kui terviklike komplektide müümine. Tootesari - toodete grupp, mis on omavahel seotud oma funktsioonide, tarbijate või hinna seisukohalt. Tootekompleks - toodete ja toodanguseeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub.
Vastamisaeg lüheneb, klientide kannatus on imelühike, määravaks saab tellimuse osutamise aeg. (Äripäev) · Ühendatus. Järgmiseks sammuks edus on eraldiseisvate mikroskeemide ühendamine. Lihtne näide: toidupoest on võimalus helistada külmkapile, mis annab ülevaate juustu tagavarast. Ühenduste rakendamine ja sellega kaasneva mõistmine annab tootele/teenusele lisaväärtust. (Äripäev) · Mittemateriaalsus. Ettevõtte füüsiline vara olulisus väheneb- seda saab osta, müüa ja lihtsalt kopeerida. Olulised on asjad, mida ei saa katsuda: teadmised, suhted, võrgustik, hoiakud, maine. (Äripäev) · Teadmiste juhtimine. Teadmised on väärtus, mille juhtimine on täna ja homme üks raskemaid ülesandeid. Kuidas tagada, et koos töötaja lahkumisega ei kaota ettevõte oskusi ja teadmisi? Kuidas panna inimesi ideid ja mõtteid jagama? Kuidas mõõta ja arendada teadmisi
Erinevus- interaktiivsus, intelligentsus, personaliseeritus, kohandatavus, integreeritus, olemasolevate kanalite ümberkujundamine, rahvusvahelisus. Eelised: tarbija on protsessis aktiivne, Tegutsetakse tarbija soovi kohaselt, Reklaam on alati kõikjal saadaval, Globaalne auditoorium, madal hind jne. 42. Teenuste turunduse olemus ja erinevus traditsioonilisest toote turundusest. Teenuste turunduse eripära- teenuste mittemateriaalsus, raske kontrollida kvaliteeti, teenuste tootmine ja kasutamine toimuvad samaaegselt, halba teenindust või kehva kvaliteeti ei saa ümber vahetada. 43. Suhtekorraldus turunduses. Suhtekorralduse eesmärgid ja funktsioonid. Eesmärgid: informatsiooniline (adressaadi mõjutamises sõnumi levitamise abil), seisukohti kujundav (tekitatakse arvamusi), käitumuslik (kujundatakse mingeid harjumusi ja suunatakse käitumist)
lühiajalise kasutamise kaubad, 3. teenused. Tarbijate ostuharjumuste järgi: 1. igapäevas nõudluse kaubad a) pideva nõudluse kaubad, b) impulsiivse ostu kaubad, c) hetkesituatsiooniste tekkinud nõudluse kaubad. 2. eelneva valiku kaubad a) sarnased kaubad, b) erinevad kaubad, 3. erinõudluse kaubad, 4. võõrkaubad/passiivse nõudluse kaubad (nõudlust pole nt. kirurgilised operatsioonid) 20. Teenus: defineerimine, teenuse iseärasused füüsilise kaubaga võrreldes (mittemateriaalsus, kvaliteedi lahutamatus teenuse osutajast, valmimine koostööna, ladustamise võimatus). Suhtleva turunduse areng. Teenus see on rahulolu mittemateriaalsed atribuudid, mida pakutakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks. Teenuse iseloomulikud tunnused: mittemateriaalsus, kvaliteedi muutlikkus, lahutamatus teenindajast, ladustamise võimatus. Teenuste materiaalsusaste: puhtad teenused haridus, reisid, valveteenused, kinnisvara
Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu. Mittemateriaalsus ei tähenda aga, et tal puudub struktuur (on struktuurne). Sageli kujutatakse keele viie allsüsteemi suhteid hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia Selle hierarhia vormilised allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuste kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu.
Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu. Mittemateriaalsus ei tähenda aga, et tal puudub struktuur (on struktuurne). Sageli kujutatakse keele viie allsüsteemi suhteid hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia Selle hierarhia vormilised allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuste kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu.
annaabi.ee 
