• Õudusromaanid (kokku üle 20), näiteks „Piraat Argow“. • Romaanid, näiteks „Šuaanid“, „Šagräännahk“, „Eugénie Grandet“, „Isa Goriot“, „Liilia orus“, „Kaotatud illusioonid“, „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“ „Modeste Mignon“ ja „Nõbu Bette“. • Novellid, näiteks „Kolmekümneaastane naine“ „Kolonel Chabert“ ja „Antsakad lood“ Retseptsioon • Loomingutsüklisse „Inimlik komöödia“ mittekuulunud teosed erilist tähelepanu ei äratanud. • 1832. aastal kandideeris parlamenti, kahjuks ebaõnnestunult. • Kandideeris 1848. ja 1849. aastal Prantsuse Akadeemiasse, mõlemad katsed ebaõnnestusid. Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Honor %C3%A9_de_Balzac • http://www.miksike.ee/docs/referaad id2005/balzac_evelin.htm
Ehkki ta ei andestanud Caracallale Geta tapmist, oli ta ilmselt selle valitsusajal üks mõjuvõimsamaid 3 inimesi Rooma riigis. Samal 217. aastal suri ka Julia Domna isa ülempreester Julius Bassianus. Caesar Marcus Opellius Severus Macrinus Augustus ( juuni 218) Sündis Caesarea linnas Mauretania provintsis (tänapäevane Cherchell, Alzeeria). Berberi päritolu, esimene Senatisse mittekuulunud keiser. Macrinus kujunes silmapaistvaks juristiks ja tegi Septimius Severuse ajal Rooma riigiametites karjääri, tõustes lõpuks Caracalla ajal pretoriaanide prefektiks. Väidetavalt oli Caracalla usaldus tema vastu hakanud hääbuma ja seetõttu on kahtlustatud, et Macrinus laskis keisri sobival momendil kõrvaldada. Paar päeva peale Caracalla surma kuulutas Macrinus end keisriks ja oma poja Diadumeianuse (208-218) troonipärijaks. Senat kinnitas selle akti.
tallinlane Rein Hiiob,aasta hiljem jäid Soomes peetud võistlused viimaseks Aseri noorele võidusõitjale Mati Napale.. Mõlema andeka krossisõitja mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi.Krossisõitu võib õigusega nimetada meie mootorratturite põhialaks. 1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal. Suure edu tehnikaspordialade arengule andis nende lülitumine NSV Liidu rahvaste 1967. aasta spartakiaadi kavva.Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru Meegomäel. Valgas Jaanikese orus olid kohalikud motoentusiastid täitevkomitee abiga välja ehitanud niivõrd korraliku krossiraja,et 1968. aasta üleliidulised meistrivõistlused otsutati korraldada Valgas. 1970. aastal pandi alus üleliidulistele mootorispordikoolide jõuproovile. 1975. aasta toimus järjekordne NSV Liidu rahvaste spartakiaad.Nõukogude krossiparemikku tabas mingi "Süsteemile" omane tõrge ja välissõite lubati neile vaid episoodiliselt
Aasta spartakiaadi kavva. Motokrossis peeti finaalvõistlused Kirovogradis. Kavas oli vaid 175 cm3 noortele, naistele ning 350 cm 3 klass meestele, sõiduriistadeks olid kodumaised mootorratad. Vaatamata selle et tingimused olid kõigele võrdsed, ei suutnud eestlased tõusta kõrgemale seitsmendast kohast. Individuaalselt jõudis esikümnesse vaid L.Tull (naiste klassis neljas) ja S.Saar (5.koht 350 cm3 klassis). Spartakiaadi kavva mittekuulunud aladel selgitati meistrid Võru lähedal Meegomäel. Siin sai Viljandist pärit võidusõitja M.Reinup meeste 125 cm3 klassis tubli kuuenda koha. Suurema kubatuuriga külgvankriga masinatel olid sõidu lõppedes viljandlased Jüri Treimuth ja J.Varjund neljandaks. Rahvusvahelistes klassides mille sõidud toimusid Moskvas eestlasi ei osalenud. See oli selge, et kui korralikku ettevalmistust polnud siis ei tasunud loota kõrgeid tulemusi. See oli kohe arusaada kui mitmepäeva sõitja J
Üldiselt eelistasid aadlikud oma mõisaid müümise asemel panti panna, kuna müügitehingule oli kehtestatud riigilõiv, mis võis ulatuda kuni 6 %ni müügihinnast. Ehkki pantimist harrastati palju juba Rootsi ajal, toimus alates 18. sajandi viimasest kümnendist märgatav tõus, mis kulmineerus 19. sajandi esimestel kümnenditel. Seda soodustas aadlike rahapuudus. Pandivaldus oli 1860. aastateni ühtlasi ainus legaalne viis, kuidas bürgeri ehk kodanikuseisusest ja rüütelkondadesse mittekuulunud aadlikud võisid mõisaid pidada. Jacob von Dohren, ka Dohrn (u. 1707--1756) kuulus ilmselt Saksamaal sündinud ja 17.--18. sajandi vahetusel Pärnus tegutsenud raehärrade suguvõssa. Partikkel ,,von" näib osutavat tema aadliseisusele, aga see pole päris kindel. 1729. aastal sai temast Pärnu kodanik, hiljem oli ametis raehärrana, olles ühtlasi ka mõisaomanik. Peale Voltveti ja Kärsu omandas ta 1742. aastal Vahenurme ja 1747. aastal ka Roodi, viimase pidi ta aga loovutama.
Jaan lahkus ja suundus koju. Meenutamisülesandes pidid katsealused meenutama iga 18 loo kohta nii palju kui vähegi suutsid. Meenutustes oli palju sellist, mis tegelikult ei kuulunud lugudessse vaid hoopis nende aluseks olevaisse stsenaariumidesse. Äratundmisülesandes esitati katseisikuile lauseid ja paluti hinnata, kui veendunud nad olid selles, et olid neid lauseid lugudes näinud. Katsealused tundsid (ekslikult) lugudesse mittekuulunud lauseid paremini ära siis, kui need kuulusid stsenaariumide koosseisu. Niisiis võib sellest uurimusest järeldada, et stsenaariumid näivad juhtivat ka meeldejätmist ja äratundmist. Vestluste stsenaariume kasutades saavad osapooled öeldavat kokku hoida. Kui kasutame suhtelmispartneritega ühist stsenaariumit, täidab iga meie partner stsenaariumit tundes need tühikud, mida meie vestlusse jätame. See teeb vestlused igale osalisele arusaadavamaks ja huvitavamaks.
Hendrik Karu, lõõtspilliga istub Juhan Kadak, kes tavaliselt bassi mängis. H. Joone kogust Foto 47. Karutsi jäts’i hilisem koosseis (1933–1934). Vasakult: Hans Karu, Hendrik Karu, Jaak Israel, Ernst Vene, Juhan Karu, “maestro” Jaak Karu ja Juhan Kadak. Muusikute taga seisavad kaks orkestrisse mittekuulunud naabrimeest. 320 Arvatav fotografeerimise aeg 1930 või 1931. 162 Viljandi Muuseumi fotokogu321 Foto 48. Kaarli Sammaste jazz (1930) Saaremaa Arhiivraamatukogu322 Foto 49. Uuemõisa jazz orkester (21.04.1935). Ees vasakult: Aleksei Koppel, Aleksander Kaldvee,
annaabi.ee 
