teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli oma olemuselt Kreeka suurim linnriik kuid oli siiski väiksem kui Sparta. Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate
Tartu Ülikool. Rootsi ajal koostati esimene eesti keele grammatika. Ilmus ka esimene lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aeg pani suuresti aluse haridusele Eestimaal. Rootsi ajal oli Eestimaal 12 linna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Valga, Kuressaare, Paldiski ja Võru. Eesti ala suurimaks linnaks oli Rootsi ajal Tallinn. Eestimaa linnades elas 17. sajandil hinnanguliselt umbes 6% rahvastikust. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks. Kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste ehk gildide liikmed. Käsitööalal säilis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord. 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eestimaa põlisrahvas. Käsitööliseks saamise eeldus oli saksa rahvus. 17. sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure. Püsivamat manufaktuuritööstust Rootsi ajal veel ei kujunenud. Linnadele jäi
ja riigiametnikud. tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi. Neil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja saada sõjaväeline raskevarsustus, et vajadusel riiki kaitsta.olid üldjuhul rikkamad kui mittekodanikud. ja õigusi oli neil tunduvalt rohkem. nad võisid osavõtta pidustusest, teatrietendustest ja ei pidanud riigimakse maksma . Mittekodanikeks peeti naisi, orje ja käsitöölisi ning välismaalasi. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja kosta midagi riigi poliitilistel asjaoludel. nad elasid enamasti väga vaeselt ja tegelesid enamasti käsitööga ja elasid linnades. Nad pidid riigile makse maksma ja teenima vajaduse ajal sõjaväes ning teenindama kodanike ning riigiametnike. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja pidustustel. Samuti jagunesid naiste ja meeste õigused kahele erinevale standardile
segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus.5.Kreeka Polis-Tüüpiline kreeka linnriik, mis oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond eiületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest v.a sparta ja ateena. Linnriiki valitsesid ja kaitsesid kodanikud. Elanikud jagunesid kodanikeks ja mittekodanikeks. Esimeste hulka kuulusid vabad põliselanikest mehed ja teise moodustasid naised, orjad ja võõramaalased. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigikõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris rikkamatest ja jõukamatest kodanikest nõukogu. Paljudes riikides oli nõukogu otsus suurema kaalutlusega. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu
komöödia lõbusa sisuga näitemäng tragöödia tõsise sisuga näitemäng Ateena ja Sparta. Erinevused ja sarnasused. Valitsemine ja laste kasvatamine. ATEENA Sarnasused SPARTA Valitsemine Kõik tähtsad Ühiskond jagunenud Tähtsad küsimused küsimused otsustas kodanikeks ja otsustas nõukogu; rahvakoosolek; mittekodanikeks; aristokraatik; polnud demokraatlik; rahvakoosoleku ja karmi kasvatust; võim karm kasvatus; ametnike olemasolu; vaid rikaste käes, kodanikeks ja orjadel ja naistel puudusid rahvakoosolekul väike riigiametnikes said kodanikuõigused võim olla ka vaesemad inimesed
5. A) Tallinn üle 10000 (25000 sõjaväelast) Narva 4000-5000 Tartu 3500 Pärnu 2000 Alla tuhande Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu ja Paide. B) Peamiseks sissetuleku allikaks oli kaubandus, eeslinnades kasvatat ka aiasaadusi ning peeti karja. Käsitöökeskused -> tsunftid. Eestlased olid lihttöölised. C) Eestlaste osakaal võis küündida Tallinnas 1/3, väiksemad linnad olid peaaegu saksastunud. D) Elanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks(aadlikud, vaimulikud, ametnikud jt.). Teised ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse ega magistraati. 6. Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse. Keskajal pidi pagenud talipoeg aasta ja päeva linnas redutama; 12. Saj. Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti
Roomlastele omased staatused: status libertatis (vabadusseisund) - selle järgi jagunesid roomlased vabadeks ja orjadeks. Rooma kodanikku võidi ka müüa orjaks väljaspoole Roomat, kodanik võis ka langeda sõja ohvriks, ei maksnud ära võlga status civitatis (määrab kodakondsuse) - selle järgi jagunesid inimesed kodakondsusega ja kodakondsuseta isikuteks. Rooma kodanikud jagunesid rooma kodanikeks ehk latiinideks ja mittekodanikeks ehk peregriinideks (oli oma praetor, rooma õigus neile rangelt ei kehtinud) status familiae (perekondlik seis) patres/matres familiae (perekonnapea) filii familiae (pere lapsed) civil honor - juhtum, kus inimese tsiviilstaatus väheneb tsiviil-au vähenemise tõttu. Kohtukorras võib seda vähendada või ära võtta. Roomas võidi õigusi ära võtta ning see oli eluaegne. Seda võis ainsana taastada imperaator. Inimene ei tohtinud olla enam auametis. Testamenti võis vaidlustada
Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. 4) 17. 19. sajand. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks; kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste -- gildide -- liikmed. Käsitöönduse alal püsis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord, 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Mitmed ajaloolased peavad Eesti linnade põhilise arengu alguseks ajajärku, mil Eesti alad liideti Venemaa koosseisu 18. sajandi algul. Suuremad linnad on meil olnud kaubanduskeskusteks ja teede ristumiskohtadeks läbi aegade. Eesti liitmine
Klassikalise ajajärgu ühiskond: Klassikaline ajajärk on Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Valitsemine oli demokraatlik. Valitsemisvormid: Rahvakoosolek, mis valis 500-liikmelise nõukogu, riigiametnikud (sealhulgas 10 strateegi ehk väejuhti) ja 6000 kohtunikku (vahetusid kuu aja jooksul, mis tagas nende erapooletuse ja pädevuse. Ühiskonna hierarhia: Ühiskond patriarhaalne Inimesed jagunesid vabadeks kodanikeks (=vaba, mees, täisealine, põliselanik) ja mittekodanikeks (=naine, ori ja metoig = võõramaalane/mitteateenlane) Naistel puudusid kodanikuõigused ja varanduslik iseseisvus Perekond: Naistel oluline roll kodus majapidamise korraldamises ja laste kasvatamises. Perepea on mees Klassikalise ajastu kultuur: Kiri: Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal, ülevõtmine leidis arvatavasti aset aastal 800 eKr. Koosneb 24 tähemärgist. Haridus: Poisse hariti alates 7 eluaastast