Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 2.Paadimaks................................................................................................................................3 2.1.Üldiseloomustus................................................................................................................3 2.2.Paadimaksu kehtetuks muutmine......................................................................................4 3.Mootorsõidukimaks.................................................................................................................5 3.1.Üldiseloomustus................................................................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapid...
25. HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM. Hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv lause. A –> B Kui ma olen haige, siis mul on paha olla. B –> C Kui mul on paha olla, siis ma oksendan. A –> C Kui ma olen haige, siis ma oksendan. 26. TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM. Tingiv-kategoorilise süllogismi suurem eeldus on tingiv ning väiksem eeldus kategooriline väide. Modus ponens ja modus tollens on kehtivad moodused. Tagajärje jaatus ja aluse eitus on mittekehtivad. Modus ponens – aluse jaatus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Vihma sajab. ! ∴ Tänav on märg. Modus tollens – tagajärje eitus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Tänav ei ole märg. ! ∴ Vihma ei saja. Aluse eitus – kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus – kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM.
Viimase paari puhul on tegemist täismahulise subjektiga üldises otsustuses. Teatavasti üldised otsustused (A & E) on omavahel kontraarsed (vt. loogilist ruutu). Kolmandat välistav reegel ei toimi kontraarsete seoste puhul, vaid "töötab" kontradiktoorsete otsustuste juures. Näiteks, Kõik metallid on tahked - A otsustus, ei kehti; Ükski metall pole tahke - E otsustus, samuti ei kehti. Seega, kontraarsete otsustuste puhul võivad mõlemad olla mittekehtivad, kuid ei saa mõlemad üheaegselt olla kehtivad. Sellest johtuvalt kolmandat välistav reegel nimetatud otsustuste juures ei toimi. Küll aga toimib juhtumil, mil A & E otsustuste subjektiks on üksik, konkreetne mõiste, sest sel juhul nimetatud otsustused on kontradiktoorsed ehk teineteist välistavad. See on üldloogikas ainus juhtum, kus üksik ja üldine omavad erinevaid lahendusi. Tulevikus toimuva suhtes ei saa midagi kindlalt väita kas mingi sündmus
25. HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM. Hüpoteetilise süllogismi järelduseks on tingiv lause. A > B Kui ma olen haige, siis mul on paha olla. B > C Kui mul on paha olla, siis ma oksendan. A > C Kui ma olen haige, siis ma oksendan. 26. TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM. Tingiv-kategoorilise süllogismi suurem eeldus on tingiv ning väiksem eeldus kategooriline väide. Modus ponens ja modus tollens on kehtivad moodused. Tagajärje jaatus ja aluse eitus on mittekehtivad. Modus ponens aluse jaatus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Vihma sajab. ! Tänav on märg. Modus tollens tagajärje eitus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Tänav ei ole märg. ! Vihma ei saja. Aluse eitus kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM.
Õigusnormid on pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses lause vorm õiguslause sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta pidamislaused. Õiguskord sotsiaalse korra liigina pidamiskord. Õigusnorm ei väida millegi olemasolu vaid lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole tõesed või väärad, need on kas kehtivad või mittekehtivad. Õigusnormi ülesanne on kontinentaalses õigussüsteemis anda küllaldaselt üldiselt, kättesaadavalt ja mõistetavalt käitumisreegleid. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õiguse perekondi, mis on rajatud ühtsetele alustele (vundamendile): · Romaani perekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania, Holland. · Saksa perekond: Saksamaa, Austria, Sveits, Türgi, Kreeka, teatud reservatsiooniga Jaapan, Lõuna- Korea ja Tai
Teise figuuri reeglid. Suurem eeldus on üldine väide. Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav. Kolmanda figuuri reeglid. Väiksem eeldus on jaatav väide. Tuletis on osajaatav või osaeitav väide. Üksikväiteid saab süllogistikas tõlgendada üldväitena ning subjektina esinev üksiktermin ehk singulaartermin ei põhjusta erilisi probleeme, vt nt N6.12. Ent predikaadina esinev üksiktermin võib küll segadust tekitada, sest mõned mittekehtivad moodused võivad seetõttu ootamatult kehtivateks osutuda. Vaatleme mittekehtivat süllogismi N6.3.7 N6.3. Analüüsige süllogismi: Will on kaunis laps. P+aM See laps siin on kaunis laps. S+aM See laps siin on Will. S+aP (S+aP+) Järelduse valem pole vigane, kuigi täpsemalt on see muidugi S+aP+, ent see ei muuda asja. Süllogism ei kehti, sest kesktermini reegel pole täidetud
edu/entries/medieval-syllogism/. 7 Teise figuuri reeglid. Suurem eeldus on üldine väide. Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav. Kolmanda figuuri reeglid. Väiksem eeldus on jaatav väide. Tuletis on osajaatav või osaeitav väide. Üksikväiteid saab süllogistikas tõlgendada üldväitena ning subjektina esinev üksiktermin ehk singulaartermin ei põhjusta erilisi probleeme, vt nt N6.12. Ent predikaadina esinev üksiktermin võib küll segadust tekitada, sest mõned mittekehtivad moodused võivad seetõttu ootamatult kehtivateks osutuda. Vaatleme mittekehtivat süllogismi N6.3.7 N6.3. Analüüsige süllogismi: Will on kaunis laps. P+aM– See laps siin on kaunis laps. S+aM– See laps siin on Will. S+aP– (S+aP+) Järelduse valem pole vigane, kuigi täpsemalt on see muidugi S+aP+, ent see ei muuda asja. Süllogism ei kehti, sest kesktermini reegel pole täidetud. Süllogism ei vasta ka II figuuri reeglitele
annaabi.ee 
