-12. eluaastani, täiustub mõtlemisvõime, osatakse teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal, egotsentriline mõtlemine väheneb. Formaalsete operatsioonide staadiumil (12+) kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kõige iseloomulikum on võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada tähenduste ülekandmist. See staadium on ka inimese vaimsete võimete arengu tipp. 6. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel lahus, kuid siiski mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub keeleline areng. St mõtlemise ja keele vahel tekib seos, kui laps on operatsioonieelses perioodis. Teadvuses olevaid nähtusi ja kujundeid hakatakse seostama sõnadega ning nii kasutatakse keelt rohkem oma mõtete väljendamiseks. 7. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas. Fluiidne intelligentsus suureneb u 20.-30. eluaastani ja hakkavad siis langema, kristalliseerunud võimekus aga võib
häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses suhtlemises. Mõnikord on esimestel eluaastatel hulgaliselt autistlikke sümptomeid (pilgukontakti vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi jooned, hiljem aga on diagnoosiks sobilikum aktiivsuse ja tähelepanu häire. Esimesel eluaastal on iseloomulik häiritud unerütm, puudulik tähelepanuvõime, üliaktiivsus või ilmne pidurdamatus, kehaline kohmakus, ainitine pilk ja liigne detailihuvi, väga varajane või tavalisel ajal käimahakkamine
ak-nast Morfoloogia keele struktuuri tasand, mis tegeleb morfeemidega, nende liitumisega sõnadeks ja nende tähendustega. akna-st Süntaks keele struktuuri tasand, mis tegeleb sõnade liitumisega suuremateks üksusteks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika keele struktuuri tasand, mis tegeleb keeles väljenduvate tähenduste uurimisega. 'aknast tuleb külma õhku' Pragmaatika keele struktuuri tasand, mis tegeleb lisaks keelelisele ka mittekeelelise konteksti uurimisega (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). 'Aknast tuleb külma õhku.' Grammatisatsiooniteooria tegeleb grammatiliste elementide muutuste ja tekke uurimisega. Näiteks kuidas eesti keeles tekkis kaasaütlev kääne. Analüütiline keel keel, milles liitub vähe või üldse mitte morfoloogilisi elemente. Üldjuhul koosnevad sõnad lauses eraldiseisvatest morfeemidest, kasutatakse abisõnu. NT inglise keeles on the table
argumenteerimisvormid. Just välise põhjendamise vormid lubavad järeldada, et juriidiline diskurss erineb üldisest praktilisest diskursist, sest juriidiline diskurss seondub alati objektiivse õigusega ja lisaks sellele õigusteaduse seisukohtadega. Õigusnormide mittelingvistiline kontseptsioon Norme võib pm käsitleda: 1) kui keelelisi moodustisi, mis esitatakse grammatilises vormis (õiguslausena); 2) mittekeelelise tõsiasjana (eluliste asjaolude kogumina). Tõde, nagu ikka, peitub kusagil vahepeal – mõlema käsitluse kombinatsioonis. Norme võib nii süntaktilistes, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt iseloomustada. Samas on võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega. K. Opalek on kõneakti teooria seisukohtade abil pakkunud võimaluse selle dualismi ületamiseks. Ta esitab normide mittelingvistilise kontseptsiooni, mis teeb vahet:
Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad nii, et paremal kehapoole tegevus kajastub vasakus ajupoolkeras ja vastupidi. Lisaks sellele vastutab vasak poolkera näiteks rääkimise, jutu mõistmise, kirjutamise, lugemise, arvutamise ja keelelise mälu toimimise eest. Samuti on leitud, et vasak poolkera jagab informatsiooni osadeks ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem ajupoolkera vastutab aga näiteks mittekeelelise mälu eest (nt. kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks. 27. Millega tegeleb autonoomne närvisüsteem? Autonoomne närvisüsteem tegeleb keha siseregulatsiooniga (reguleerib näiteks seedimist, higistamist, südamelöögi sagedust) ning ei allu inimese tahtele. 28. Mis on kasvamine ja mis on küpsemine? Arengu puhul eristatakse kasvamist ja küpsemist. Kasvamine on kvantitatiivne muutus ehk
poliitilis-sotsiaalse välja neutraliseerimine Homoseksuaalne tundelisus. Teisikute, vendade või Oidipaalne homoseksuaalsus bürokraatide homoseksuaalsus. Skisoanalüüs on seotud marginaalsete gruppide teooria loomisega, kus need grupid on tunnistatud esmasteks igasuguste kollektiivsuse vormide suhtes; samuti ettekujutusega keelest kui mittekeelelise välja (mis on antud kontseptsioonis esindatud nn "iha masinatega") ebaolulisest osast. Soovide/ihade maailm, mida S. ülistab, on maailm, kus kõik on võimalik. S-s on nii filosoofia kui skisofreenia protsess, aga mitte eesmärk, tootmine, aga mitte väljendus. Skisofreenik on dekodeeritud, deterritorialiseeritud olevus. Ei samastu kliinilise skisofreenia mõistega. Filosoofid ja kirjanikud, kes on ületanud piiri, mis hoiab iha tootmist ühiskondliku tootmise
Arenguastmete teooriad kipuvad astmete vahelisi erinevusi ülehindama ja ühe astme sees esinevaid erinevusi alahindama Piaget alahindas laste kognitiivset võimekust Ei arvestanud lapse arengus kultuuridevahelisi erinevusi ja sotsiaalsete suhete rolli Võgotski sotsiaalse arengu teooria Rõhutas arengus sotsiaalseid faktoreid. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel väikelapsel teineteisest lahus, sensomotoorsel perioodil mõtleb laps keelt kasutamata. Ent mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub ka keeleine areng. Keele ja mõtlemise vahel tekib seos kui laps jõuab operatsioonieelsesse perioodi. Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega ning keelt üha rohkem kasutama. Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt. Operatsioonieelsel astmel on see peamiselt sotsiaalset laadi ,konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab sisekõne vormi. Lähima arengu ala; toestamine
annaabi.ee 
