silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Surmauskumused on nõrgenenud. 5. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 6. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid (individualiseeruvas kultuuris). Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad kui suhted kooskondlikus kultuuris. Matused
moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks.
kuni 60 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega üle 60 päeva ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: ·kaubaline debitoorne võlg tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; ·mittekaubaline debitoorne võlg tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 4 Dokumenteerimine Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid.
haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks
haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks
maksetähtaega 30 kuni 60 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega üle 60 päeva ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: kaubaline debitoorne võlg – tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; mittekaubaline debitoorne võlg – tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 3. Dokumenteerimine. Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve