Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek); ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht); loodetavad kasud (kasud, mida saadakse kauba ostust, kasutamisest või omamisest, võivad olla kõige populaarsemad segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, teenindus, ökonoomia); tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad); suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, vaenulik) Sihtturg ja selle kirjeldamine Sihtturu geograafiline määratlus võib erinevate ettevõtete jaoks olla erinev - tänav, linnaosa, linn, maakond, rajoon, osariik, riik, riikide ühendus, maailmajagu, kogu maailm jne. Selles osas on mõistlik ära tuua järgnevad põhilised majanduslikud näitajad sihtturu kohta: · Turu geograafiline asukoht · Turu maht: klientide hulk ja eeldatav tarbimine
Makrokeskkond moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, mõjutavad tegurid. teenindus, ökonoomia); Demograafiline keskkond elanike arv/paiknemine/sooline tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, koosseis/vanuseline/tööhõive. mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad); Majanduslik keskkond suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, inflatsioon/SKP/tööpuudus/palgatase/ostujõud/elatustase. vaenulik). Poliitika keskkond Parlamendi/valitsuse/ omavalitsuse otsused, Sihtturu valikul hinnatakse segmendi suurust, integreerumine EL-iga, suhted Venemaaga. kasvupotentsiaali, kasumipotentsiaali, konkurentide arvu ja
Indoneesia on maailmas 3.kohal geotermilise energia tootmisel kui ka maasoojus elektri tootmisel. Temast eespool asuvad vaid USA ja naaberriik Filipiinid. Kuna riik asub mõningatel Kagu-Aasia laamadel, siis on sellel väga suured geotermilised eelised. Indoneesia energeetika ja maavarade ministeeriumi hinnangul omab riik 29 gigawatti reservgeotermilisi võimsuseid, kuid hetkel nendest ainult 5% on kasutusel. Indoneeisas on 68% inimestest/2010 seisuga), kes kasutavad elektrit, mittekasutajad asuvad rohkem riigi idaosas. Siiski 2014 on see protsent tõusnud 84% peale ja 2020 aastaks soovib riik tagada kõigile elektrivõimalused. Indoneesias kasutatakse kõige enam fossiilseid kütuseid(88%). Ülejäänu moodustavad hüdroenergia ja geotermilise varud. Indoneesia valitsus tahab kasutada vaid kodumaiseid kütuseid ja et seda mitmekesistada soovivad nad ühe rohkem kasutada taastuvat energiat. ENERGIA EKSPORT JA IMPORT Indoneesia on suuruselt 5
võimalused; konkurentsieelised ja positsiooneerimine. Segmenteerimine: tarbijate grupeerimine turul. Esimesena valida tunnused, mille alusel hakatakse segmenteerima. (vanus, sugu) Geograafilised tunnused: (linna suurus) Demograafilised tunnused: (vanus) Sotsiaal-majanduslikud: haridus, sissetulek, ametiala. Isiksuse ja hoiakute tunnused: elustiil, motiivid. Toote kasutamine: mittekasutajad, potentsiaalsed kasutajad, endised kasutajad. Toote kasud: meeldivus, omadused Ärituru segmenteerimine: Ettevõtte tunnustest kasutatakse alusena ettevõtte suurust ja geograafilist asukohta. Kasutamistunnused: kasutamisintensiivsus. Ärituru kliendi ostukäitumist mõjutab ettevõtte ostupoliitika. Segmendi profiil on segmendi üldiseloomustus, mis sisaldab peale segmenteerimise aluseks
liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…). Eestis kasutab internetti 70% elanikkonnast (15-74aastased), kellest 61% on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & Kalvet 2008). 2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk ettevõtetes). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest, kodulehe vahendusel toote või teenuse müümise kavatsus oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest (Internet).
Eestis üldlevinud. 2008.a andmete kohaselt kasutab kaks kolmandikku 16-74-aastastest arvutit ja Internetti. Üldiselt on Eestis Interneti kasutajaid 70%, kellest 61% on kasutanud Internetti viimase 7 päeva jooksul ning 7% inimeste Internetikasutus jääb vahemikku 1-6 kuud. 2% vastajate viimasest Interneti kasutamisest on möödas enam kui kuus kuud ning neid võib ilmselt lugeda juba Internetist loobunuteks. 30% ehk TNS Emori hinnangul umbes 316 000 inimest on Interneti mittekasutajad. Informatsiooni levikust ja kes üldse kasutab ja mida põhiliselt Internetis tehakse on võimalik juurde saada järgnevatelt aadressitelt: · http://internetikasutajad.ee · http://www.emor.ee · http://www.stat.ee Viimased andmed - Interneti kiire levik on toonud kaasa küberkuritegude ohu kasvu ning enamik mujal maailmas levinud küberkuritegude liike on tugevalt esindatud ka Eestis. 9.2 Eesti infoteenused veebis Eesti suuremad Interneti portaalid ja populaarsemaid otsimootorid
annaabi.ee 
