Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) * lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid. · Suurenesid pinged Suurbritannia Reini-poliitika ja reparatsioonide tõttu. Majanduskriis Prantsusmaal:
Vaenu Nõukogude Venemaa vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1930-ndatel aastatel muutus Prantsusmaa välispoliitiline seisund ebakindlaks, kuna teda ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale hitleri võimuletulekut kasvas Prantsusmaal hirm Saksamaa ees ning üritati otsida liitlasi. Algas Prantsusmaa ja NSVL-i lähenemine. 1936. aastal tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ning 1935. aastal sõlmiti Saksamaa vastu suunatud vastastikuse abistamise leping NSVL-iga. Püüti läheneda ka Inglismaale. Näiteks kehtestati koos neutraliteet Hispaania kodusõjas. Ajalugu on inimkonnale andnud palju õppetunde. Ometi ei taheta neist õppust võtta. Kui esimesest ilmasõjast oli möödunud vaid kakskümmend aastat, mindi üksteisele uuesti kallale. Seekord oli sõja jõud aga palju laastavam
emigreerunute kogukond. 48* 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 49* 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). 50* Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: 76* algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, milleg nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) 77* lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.).
1928 oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934 tulid koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel; 1935 sõlmiti vastastikuse abistamise leping NSV Liiduga, mis oli Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12 suunatud Saksamaa vastu). Ühtlasi toimus lähenemine Inglismaale (nt koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas;
hulka Moskva ja Pariisi vahel Idapakti sõlmimise üle suvel 1934. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934 tulid koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel. Idapakti idee – vastastikuse abi kokkulepete sõlmimine Ida-Euroopa riikide 16 vahel, et Nõuk. Liit saaks igasse Ida-Euroopa riiki paigutada oma väed, et justkui nii kaitstes nende riikide iseseisvust. Saksamaa idapiiri ohustamiseks oli vaja luua ühisrinne, et siduda Saksamaa sõjalised jõud, kui need peaksid tungima läände, sellepärast see idee. Kava kohaselt pidi Nõuk
Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu). lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). Oktoobrirevoluts. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud - tugev distsipliin. Punakaart - bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde
annaabi.ee 
