1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4
sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli
- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10
75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10
Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust. Talurahvas: Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati
Tema süsteemis võivad silbid olla rõhulised või rõhuta. morfoloogia sõnaliigid: sõnaliigi puhul tuleb arvesse võtta ka tähendust ja tekstifunktsiooni. Sõna kuulub kahele tasandile: leksikoni ja grammatikasse. Sõnad jaotatakse kõigepealt iseseisvaks ja mitteiseseisvaks. Iseseisvad jaotatakse käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks. Käändsõnad jaotatakse nimi,omadus,arv ja asesõnadeks. Mitteiseseisvad jaotatakse side,abimäär,rõhumäär,kaas ja hüüdsõnadeks. Kokku 11 sõnaliiki. Sõnad satuvad erinevatesse klassidesse funktsioonide muutumuse tõttu. Sõnaliik on vormiõpetuse osa. Astmevaheldus-kuulub vormiõpetusse, kuulub muutuva sõna käänamis- pööramistunnuste hulka. Astmevaheldusel on kaks liiki, laadi- ja vältevaheldus. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia
lähtudes tähendama seda, et niisuguse ühiskonna liikmed – kas kõik või enamus – tunnevad end õnnelikena. Platoni käsitlus paistab aga mitte välistavat olukorda, kus ühiskonna kõik liikmed on õnnetud, ühiskond tervikuna aga võib ometi olla õnnelik. See jätab mulje, et ühiskonda/riiki käsitletakse mingi – nagu ütleb K. R. Popper – üli- indiviidina, mille suhtes üksikud ühiskonna liikmed on sotsiaalsesse tervikusse integreeritud selle mitteiseseisvad osad. Niisugust muljet süvendab võrdpilt millega Platon oma arusaama siinkohal illustreerib. Ta võrdles ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda kunstiteose (näiteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga üksik osa pildist oleks maalitud kõige kaunima värviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polis`e õnnelikkus tema liikmete õnnelikkuste mehhaaniline summa
See on Eesti liigitus, kõige sarnasem on see Austria liigitusega. Mujal on teistsugune: Iseseisvad määrused volitus selliseks määruseks peab tulenema Põhiseadusest. Nende all mõistetakse õigusakte, mida antakse eriolukorras ja mida võib anda President või Valitsus. Siia kuuluvadki presidendi seadused. Piirid on antud Põhiseaduses. Tegemist võib olla ka cotra legem määrustega, neid pole Euroopas vaja olnud alates II MS-st. Mitteiseseisvad määrused määrused, mis on seaduse alusel ning selle täitmiseks. Saksa õiguses on juures veel ka seadust täiendavad määrused teatud juhtudel võimalikud kui need ei puuduta kolmandaid isikuid. Määruste kasutamise piirid: PS paragrahvide alusel (nt § 87, 90) on legaalsed ainult intra legem määrused. See tuleneb: a. määruse andmiseks peab olema seaduse volitus, alus seaduse näol; b. määrusega täidetakse, rakendatakse seadust.
annaabi.ee 
