61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. 67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid
Ebaõiglane nende suhtes, kes väljaspool klassi. 14. Millist seisukohta nimetab Routley (Sylvan) fundamentaalseks inimšovinismiks (vabaduse põhimõtteks)? Inimesed peaks moraalset teadlikkust muutma loomade suhtes ja kaasama neid moraalesse kogukonda. 15. Milles seisneb viimse inimese mõtteeksperiment? Millise väite kasuks Routley (Sylvan) seda kasutas? Viimne inimene peaks väärtustama loodust isennast ehk inimene tunnistab, et looduses on seesmine väärtus. Mitteinimlikud objektid keskkonnas omavad seesmist väärtust. 16. Mida peetakse silmas, kui väidetakse, et keegi väärtustab loodust vaid instrumentaalselt? Mida siis, kui väidetakse loodusele omistatavat seesmist väärtust? Kasutatakse loodust pelgalt vahendina ja eesmärgina. Loodusel on oma väärtus ja seda ei kasutata ära, et midagi muud saavutada. 17. Selgita, mida mõeldakse entiteedi ’moraalse staatuse’ all? Kas moraalne staatus eeldab otseseid või kaudseid kohustusi
kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele. Religioonietnoloogia Religioon: · uskumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega; · usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. · Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused) · Animatism - usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909).
Maksud riik ümberjaotumine (riigi sekkumine). Kõik vahetusvormid koos (mida keerukam majanduse süsteem, seda rohkem vorme). 10. loeng Religioonietnoloogia Religioon uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse · üleloomulik jõud, mis usutakse olevat mitteinimlikud ja mittealluvad loodusseadustele Usklike/religioossete inimeste jaoks sellist terminit ei ole, üleloomulik on nende jaoks loomulik (,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale.
Üheksas loeng Religioonietnoloogia *Religioon: definitsioon -usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada. *Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Kunagi ürgajal inimesed hakkasid mõtlema,et on unenäod või langeb koomasse ja ärkab, mis temaga toimub samal ajal. See inimene justkui nägi midagi sellel ajal või käis kuskil, keha vedeles ju siin. Mõtlesid välja
· Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle · Eestis on väga levinud õigeusk, järgmisena on luterlus Religioossed uskumused · Animism usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus
annaabi.ee 
