Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine kohustub talle aga selle eest maksma. Kõige tavalisem on ruumide rendileping. Üürilepingust erineb rendileping selle poolest, et rendilepingu objektiks on mitteeluruum - st mingi äri- või tootmispind. Rendilepingu alaliigiks on tänapäeval populaarne liisingleping. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut
lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KOS § 2 lg 1) Koos korteri võõrandmisega võõrandab isik ka osa kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub Reaalosaks võib olla eluruum ehk korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. mitteeluruum ehk majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum (kaubandus-, teenindus-, büroopind jms). Korteriomandi reaalosaks saab olla ka nt ka elamu, kui kinnistul on mitu elamut. Korteriomandi seadmiseks on vajalik kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku (kaasomanike) notariaalselt kinnitatud avaldus, ehitise plaan ja krundi plaan. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda
Korteriomandi seadmise või elamuühistu poolt maa erastamise algatamiseks loetakse eluruumide erastamise kohustatud subjekti, korteriühistu, eluruume vallas asjana omavate isikute või elamuühistu avalduse esitamist valla- või linnavalitsusele korteriomandi seadmiseks või maa ostueesõigusega erastamiseks. 2. 2. Mitteeluruumide erastamine Mitteeluruumide erastamise seadus Vastu võetud 14.06.1995.a., jõustunud 21.07.1995.a. Erastamise objekt - elamus asuv mitteeluruum koos selle suurusele vastava muu osaga elamust, mis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või riigi äriühingu või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis. Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga.
Eristada võib: 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosade käive võrreldes mõtteliste osadega on piiratud. Asja reaalosa võib olla võlaõiguse objektiks (nt korter üürilepingu esemeks), mitte aga asjaõigusliku lepingu objektiks. Asja (nt ehitise) reaalosa on asjaõigusliku lepingu objektiks erandjuhtudel: korteriomand, korterihoonestusõigus, erastatav elu- ja mitteeluruum. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa on asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53). Erinormid kinnisasja (TsÜS § 54) ja ehitise (TsÜS § 55) oluliste osade osas. Põhimõte: asi ja tema oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis, samuti ei saa asja ja olulist osa koormata erinevate asjaõigustega (TsÜS § 53 lg 2)
kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KOS § 2 lg 1) Koos korteri võõrandmisega võõrandab isik ka osa kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub Reaalosaks võib olla eluruum ehk korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. mitteeluruum ehk majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum (kaubandus-, teenindus-, büroopind jms). Korteriomandi reaalosaks saab olla ka nt ka elamu, kui kinnistul on mitu elamut. Korteriomandi seadmiseks on vajalik kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku (kaasomanike) notariaalselt kinnitatud avaldus, ehitise plaan ja krundi plaan. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda
Mõlema mudel juures on aluseks kaasomand maale, kuid neid eristab suhtumine liitumispõhimõttesse, mille kohaselt maaga püsivalt ühendatud hoone jagab maatüki õiguslikku saatust. Selle põhimõtte mittearvestamisel on tegemist nn ehtsa korteriomandiga, arvestamisel aga mitteehtsa korteriomandiga. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitised, kuid ka reaalosaks olev mitteeluruum. Sarnaselt õigusliku määratlusega tõusetub korteriomanike ühisuse puhul tema õigusvõimelisuse küsimus. KOS-ga on korteriomanike ühisusele antud osaline õigusvõime, mis seisneb õiguses luua kaasomandi eseme valitsemise eesmärgist lähtuvaid õigussuhteid. Pakkutud on kuus kriteeriumit, mis on olulised korteriomanike ühisuse õigusvõime tunnustamise seisukohalt. Eelnimetatud kriteeriumiteks on: 1. seadusele vastavus; 2. kehaline struktuur; 3. osalemine tsiviilkäibes; 4
annaabi.ee 
