Nõude eeldused: 1. Kehtiv käendusleping. 2. Käenduskohustuse seos põhikohustusega. 3. Käendusjuhtumi esinemine. Eelduste kontroll: Järeldus: TAGANEMISE NÕUE Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv leping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. 3. Rikkumine on oluline. • VÕS § 116 lg 2: mitteammendav loetelu olulistest rikkumistest. 4. Taganemisavaldus. • VÕS § 188 lg 1: taganemisavaldus teisele lepingupoolele. 5. Täiendav tähtaeg. • VÕS § 116 lg 4: kohustus anda täiendavat tähtaega. • VÕS § 114 lg 4: tingimus, millal ei pea täiendavat tähtaega andma. Eelduste kontroll: Järeldus: KAHJU HÜVITAMINE Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 115 lg 1 Nõude eeldused: 1
5. Õigus kahju hüvitamisele Euroopa Kohtu praktika • EK on rõhutanud menetluslike garantiide tähtsust, eeskätt: • Halduse seotus seadusega • Diskrimineerimise keeld • Proportsionaalsuse põhimõte • Õiguskindlus • Õiguspärase ootuse (usalduse) kaitse • Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse langetamist Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika • Erapooletu menetlus • Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks • Loetelu on mitteammendav, võib täieneda. Euroopa põhiõiguste harta 2000 Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. See õigus kätkeb: – igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada; – igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse kon dentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega
9. Menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord MENETLUSTÄHTAEG ON TÄHTAEG, MILLE JOOKSUL TULEB TEHA MENETLUSTOIMING. Menetlustähtaeg määratakse kindlaks:1. seadusega ( näiteks apellatsioonkaebuste esitamise tähtaeg jne); või 2. kohtu poolt (puuduste kõrvaldamine, tõendite esitamine jne ) Nõuded menetlustähtaja ennistamiseks Mõjuva põhjuse olemasolu, miks ei olnud võimalik menetlustoimingut teha- TsMS § 422- mitteammendav loetelu; Põhistatud avalduse esitamine- TsMS § 235 põhistamise mõiste; (§ 235. Põhistamine Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust,
mõistmiseks või kui väljend on nõrk. a) lahtine mõiste - kui pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi täpseks mõistmiseks in casu. Näiteks kunagi võeti kasutusele mõiste "omandi" otse saksa õigusest ja tekkisid probleemid selle sisustamisega Eestis. Näiteks üritatakse avada mingit mõistet mitmete tunnuste kaudu, kuid ikkagi ei saavutata lõplikku definitsooni (nn mitteammendav kirjeldus). b) väljend on nõrk - väljendi kasutuspiirid on ebaselged, eelkõige uute väljendite kasutuselevõtmise korral. II Tekst on mitmetähenduslik - tähendusalasse kuuluvad võimalused on teada, kuid ei tea millist konkreetsel juhul valida. 1) Süntaktiliselt mitmetähenduslik - lauseehituse tõttu muutub lause mitmetähenduslikult. Nt Ott elab oma majas Tartus, mis on ilus. Ei ole selge, kas ilus on kodu või Tartu
2. Iga uue EL lepinguga ühinemisel peab kontrollima, kas see leping on kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. 3. Kui EL, eeskätt selle õigusaktid ja ka muu tegevus, enam ei vasta meie põhiseaduse aluspõhimõtetele, peab Eesti EL-ist lahkuma. Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete loetelu on pakkunud välja Riigikogu põhiseaduse komisjoni poolt moodustatud töörühm. Töörühm loendas 10 põhimõtet, nende käsitluse järgi on aluspõhimõtete loetelu mitteammendav: 1. Riigi rajamine vabadusele, õiglusele ja õigusele 2. Rahva suveräänsus 3. Sisemise ja välise rahu kaitse 4. Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (kindel alusprintsiip) 5. Inimväärikus (kindel alusprintsiip) 6. Sotsiaalriiklus 7. Demokraatia 8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus.
ülesütlemise tähtaegu, vaid lepingu võib koheselt ülesöelda. Mõjuva põhjuse näidisloetelu on välja toodud VÕS §-des 314- 319. Samas võivad lepingu pooled üürilepingus ette näha lisaks VÕS §-des 314-319 sätestatule ka muid põhjusi, mis annavad õiguse nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda. Nagu öeldud, siis seaduses toodud mõjuvate põhjuste loetelu on üksnes näitlik ja seega mitteammendav. Seega on VÕS § 313 lg 1 iseseisvaks üürilepingu ülesütlemisaluseks, aga kui tegemist on mõne §-des 314-319 sätestatud alusega, siis tuleb lähtuda vastavas erinormis ettenähtud kriteeriumidest. Riigikohus on leidnud hinnates VÕS § 313, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks võib olla ka mõni §-des 314-319 sätestamata asjaolu, kui see vastab VÕS § 313 tunnustele. Mõjuvaks põhjuseks VÕS-i § 313 tähenduses saab
annaabi.ee 
