Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241). Epidermise uuenemine algab basaalkihist, kus toimub hulgaliselt mitoose. Edasi nihkuvad rakud ülespoole läbi oga-, ja sõmerkihi lõpetades sarvkihis. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised). Sõmerkihis on rakud eri suurusega ja sisaldavad keratohüaliinisõmeraid. Nendes
Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on
Jalad võivad deformeeruda – tekivad x või o jalad. Kanarind – rinnak ja rinnakuvahelised ühendused on pehmed ning rinnak tungib esile. Vaagnaluud kasvavad kokku alles 14-16.ks eluaastaks, aga lõplikult 25.ndaks eluaastaks. Hiliseas sünnitus võib seepärast võib kujuneda raskemaks. Luude kasvu mõjutavad faktorid 1. Pärilikkus 2. Kasvuhormoon ehk sth – eelkõige stimuleerib maksas hormoonide nimega somatomediinide kasvu ja need stimuleerivad kondrotsüütide mitoose. Selle hormooni üle või alaproduktsioon mõjutab samuti kasvu. Kui kasvueas liialt kasvuhormooni produtseeritakse, siis tekib hiidkasv ehk gigantism. (mees: üle 2m, naine: üle 1.90). Kui kasvuhormooni produtseeritakse üle pärast pikkuse seisma jäämist, siis tekib akromegaalia. Sõrmed, varbad, nina, lõug on ebaproportsionaalselt suured. Kasvuhormoon tõstab vereglükoosi taset. Seega võib tekkida sekundaarne
59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? HEALOOMULISED PAHALOOMULISED Atüpism (kõrvalekalle Atüpism: Nii koeline kui rakuline normist): Koeline atüpism, tugevalt väljendunud atüpism, rakud esinevad küpsed rakud ebaküpsed ehk vähediferentseerunud Kasvamise kiirus: aeglane, Kasvamise kiirus: kiire, palju mitoose mitoose (eukarüootse raku Kasvamise viis: infiltreeriv. jagunemist) vähe Kasvajarakud tungivad ümbritsevasse Kasvamise viis: koesse ja immutavad need läbi, ekspansiivne. Kasvaja purustades naaberkudesid. Kasvaja suureneb kompaktselt, piirid piire on raske määrata. Selliselt kasvab on palpeeritavad, rakud ei pahaloomuline kasvaja
Inimese keharakk jaguneb mitootiliselt. Mitu kromosoomi läheb ühele poole anafaasis ja mitu teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist. TABEL: Mitoosi regulatsioon: Eesmärgiks on see, et organism kontrollib rakkude jagunemist. 1) ööpäevase rütmiga öise aktiivsusega organismidel on mitoosi max päeval ja vastupidi. 2) neurohumoraalne regulatsioon närviimpulssi hormoonid kas stimuleerivad või pidurdavad mitoose. 3) erinevad valgulised faktorid stimuleerivad või pidurdavad mitoose. Nt. kasvufaktor kiirendab mitoose. Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) mitoosi käigus suureneb rakkude arv, organism kasvab. 2) Tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Säilitatakse organismi stabiilsus. 3) Tagab surnud või hukkunud rakkude asendumise. Haavade paranemine. Organismi vananedes mitoosid aeglustuvad noorel organismil paranevad haavad kiiremini!
G2- faas 46 92 Profaas 46 92 Metafaas 46 92 Anafaas 92 92 Telofaas lõpp 2X 46 2X 46 Mitoosi regulatsioon ja bioloogiline tähtsus Regulatsioon 1) Ööpäevane rütm päevase aktiivsusega organismidel on mitooside maksimum öösel ja vastupidi. 2) Neuro-humoraalne teatud närviimpulsid ja hormoonid kiirendavad mitoose, teatud aeglustavad. 3) Regulatoorvalgud kasvufaktorid kiirendavad mitoose, kaloonid aeglustavad. Mitoosi bioloogiline tähtsus 1) Organismi mõõtmed suurenevad, rakkude arv suureneb 2) Toimub pidev rakkude uuenemine 3) Vigastuste parandamine 4) Tekivad geneetiliselt identsed sama ploidsusega rakud 5) Mitoosil tekib 2 rakku ja üldjuhul on need ühesuguse biorolliga. näiteks kambiumirakk jaguneb a. Kambiumirakk b
S-faas 46 92 G2-faas 46 92 profaas 46 92 metafaas 46 92 Anafaas lõpp 92 92 Telofaasi 46 46 lõpp+tsütokinees Kontrollida rakkude jagunemist organismis: 1) Ööpäevane rütm 2) Neurohumoraalne regulatsioon(närvi ja hormoon mõjutustega saab mitoose pidurdada või kiirendada). 3) Regulaator valkude mõju · Kasvufaktorid-kiirendavad mitoosi( aga p53 pidurdab mitoose). Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1. Suureneb rakkude arv, organism kasvab (hulkraksed) 2. üherakulistel moodustuvad tänu mitoosile uued organismid. 3. hukkunud ja surnud rakkude asendamine( vigastuste paranemine). 4. Mitoos võimaldab rakkude eristumist teatud juhtudel. Näide 1 taimedel:
Membraaniga rakud tsütoskelett tõmbab membraani kahelt poolt sisse kuni rakkude eraldumiseni. Mitoosi regulatsioon Sellega kontrollitakse rakkude jagunemist. Ööpäevane rütm (päevasel aktiivsusega organimsimidel on mitooside maksimum öösel ja vastupidi) Regulatsioon hormoonide ja närvidega vastavalt kiirendamiseks või pidurdamiseks Regulatsioon valkühenditega (haava tekkel erituvad valkühendid, mis kiirendavad mitoose) Mitoosi bioloogiline tähtsus Suureneb rakkude arv organim kasvab Toimub a) surnud b) hukkunud rakkude asendamine Mitoosil tekkinud rakud võivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jääb üks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) või niineossa harvem) Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine seentel Eoseline paljunemine hallikutel 1
b) asendatakse surnud ja hävinenud rakke. c) tagab pärilikelt omadustelt ühesuguste rakkude tekke. d) moodustuvad tütarrakud on ühesuguse bioloogilise saatusega(erandiks on vereloome tüvirakud). Mitoosi regulatsioon : - eesmärgiks on organismi kontroll rakujagunemise üle. 1) ööpäevane rütm - päevase aktiivsusega organismidel on mitootside maksimum öösiti ja vastupidi. 2) neurohumoraalne regulatsioon - sõltuvalt konkreetsest mõjurist kas pidurdab või kiirendab mitoose. 3) ainevahetusproduktid - pidurdavad või kiirendavad mitoose. Taime ja loomaraku mitooside võrdlus : TAIMERAKK LOOMARAKK kiirus aeglasemalt kiiremalt tsentrioolid puuduvad esinevad vahelamellidele membraan tsütokinees tekivad pöördub sisse. rakukestad enamustes toimumiskoht algkoed kudedes.
mesenhüümi panemine). Seega mesenhüümi rakud indutseerivad ja säilitavad AERi ning määravad jäsemetüübi, AER ise aga vastutab jäseme püsiva kasvu ja arengu eest. Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Proksimaalsed struktuurid tekivad enne, sest distaalsete osade arenguks on vaja rohkem rakutsükleid läbinud rakke. Seega õlavarreluu areneb vähim jagunenud rakkudest ja sõrmelülid enim mitoose läbinud rakkudest. Peamisteks faktoriteks on AER koos oma alloleva mesenhüümi tsooniga ZP, retinoolhape, FGFid ja Wnt signaalid. Progresseeruv tsoon (PZ) , mis asub jäsemepunga mesenhüümi AER all, tagab jäsemepunga proksimaal-distaalse pikenemise prolifereeruva aktiivsuse kaudu. Jäseme proksimaal-distaalse telje kujunemist mõjutavad lateraalsest mesodermist pärinev RA (proksimaalse luu tüübi teke) ning AERist pärinevad FGF ja Wnt
Tavaliselt jaotub tsütoplasma võrdselt (erandid pungumine, munaraku teke jms). Kestaga rakkudel (taime ja seenerakud) tekib keskele vaheplaat, millele mõlemalt poolt kujunevad kestad. Membraaniga loomarakkudel toimub membraani sissenöördumine ja kahe raku moodustumine. Hulkrakne organism kontrollib ja reguleerib mitmel viisil rakkude jagunemist . Regulatsioon toimub a.) ööpäevase rütmiga- päevase aktiivsusega organismidel on enamus mitoose öösiti. b.) mitoosi kontrollitakse 35 hormoonide ja närvisüsteemi tasemel. Mida noorem on inimene seda kiirem on kasvaja progresseerumine. Mitoosi bioloogiline tähtsus. Rakkude arvu suurendamine tagab organismi kasvu. Mitoos tagab surnud ja hukkunud rakkude asendamise (pole päris üks ja seesama, üks on loomulik ja teine mitte-loomulik protsess). Mitoos tagab hulkrakse organismi keharakkude muutumatuse ja püsivuse
annaabi.ee 
