kõneviisiks (käsk, nt: jookse). · Teadmislaad jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat). · Tegumood jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles
Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie 2. Aja katekooria jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik nt: tegin, kestev lihtminevik nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). 3. Kõneviisi katekooria jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: töötan),
teema kõrgeima instantsi Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitused nakatumise vältimiseks. Need on hoidke eemale ebaterve olekuga inimestest peske käsi seebiga ja tehke seda tihti harrastage tervislikke eluviise magage korralikult ja palju sööge toitvaid ja tervislikke roogi olge füüsiliselt aktiivsed. Nagu näete ei midagi erilist. III. Tuletamine 1. Muuda ainsus mitmuseks ja mitmus ainsuseks, säilita sama kääne monotoonsed heietused genuiinsed sõnatüved homogeenne koostis karioosne hammas filigraansed töötlused virtuoosne esitus sünkroonsed tõlked 2. Muuda mitmesõnaline väljend tuletatud omadussõnaks, jälgi õigekirja! kingadel on kõrged kontsad - pika toimega inimene - novellipreemia kannab Tuglase nime olukord, mida ei saa muuta rootsi keeles toimuv raadiosaade hea rühiga poiss seitseteist korrust kõrge -
(mingi teooria peab kirjeldama kõiki vastava ala nähtuseid, ei tohi olla erandeid), teooria peab olema loogiliselt konsistentne (ei tohi olla vasturääkivusi), lihtsuse põhimõte (kui on 2 teooriat, mis on sama adekvaatsed, siis tuleb kasutada lihtsamat) Keele funktsioonid - vastastikune sõltuvus ehk interdependents (elementide vahel on kommunikatiivne seos, nt lauses alus ja öeldis. Poiss läheb. Mõlemad on ainsuses, muudame ühe mitmuseks, peame muutma ka teise.) - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon (nt seos mis seob nimisõna omadussõnaga. Väike poiss. Siin sõna väike ainsus on põhjustatud nimisõna ainsusest. Mitte vastupidi.) - sõltumatus ehk konstellatsioon Kõige laiem on "keel" matemaatilises tähenduses- 2. Arusaama kitsam (chomsky)- "keel koosneb ahelatest, mis on moodustatud kindlate reeglite järgi- puhas süntaktika" ja laiemas mõttes on see reeglitevaba, ainuke
kaassõnafraasiga ja enamasti on neil olemas üks põhitähendus, nt latiivsus = siht (sisseütlev, alaleütlev), lokatiivsus = koht (seesütlev, alalütlev), separatiivsus = lähe (seestütlev, alaltütlev 12. i-mitmus ja tüvemitmus. 1) aglutinatiivne – selle mitmusetüübi puhul on täiesti selge, kus on tunnus, kus lõpp (nt aasta/i/d, tütre/i/d); tüvevokaal i > e (veske/i/d); pikk vokaal lüheneb (pu/i/d) – EKG-s nimetatakse vaid seda i- mitmuseks; 2) flektiivne e fusiivne – diftong saab 2-silbilises sõnas olla vaid siis, kui 1. silp on pikk (nt vorm *pesaid ei sobi, tegelik vorm on pesi, kus mitmuse tunnus ja tüvevokaal on ühte sulanud. See on nn tüvemitmus. Diftong esineb aga näiteks aasta-tüübis: aasta/i/d. II-vältelise silbi järel diftong ei esine, mistõttu on tekkinud kumulatiivne sid-lõpp (hapu/sid, tubli/sid), analoogia ne-/s- sõnade muutmisega. Selles tüübis väljendub mitmus koos osastava
11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?). -ni (maja/ni) 12) olev e essiiv (kellena? millena?). -na (õpilase/na) 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?). -ta (raha/ta) 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?). -ga (noa/ga) 19. i-mitmus ja tüvemitmus - 1) aglutinatiivne selle mitmusetüübi puhul on täiesti selge, kus on tunnus, kus lõpp (nt aasta/i/d, tütre/i/d); tüvevokaal i > e (veske/i/d); pikk vokaal lüheneb (pu/i/d) EKG-s nimetatakse vaid seda i-mitmuseks; 2) flektiivne e fusiivne diftong saab 2-silbilises sõnas olla vaid siis, kui 1. silp on pikk (nt vorm *pesaid ei sobi, tegelik vorm on pesi, kus mitmuse tunnus ja tüvevokaal on ühte sulanud. See on nn tüvemitmus. Diftong esineb aga näiteks aasta-tüübis: aasta/i/d. 20. Võrdluskategooria - Kategooria väljendab eri objektide, tegevuste vm ühesuguste omaduste kvantitatiivset suhet, olles üks gradatsiooninähtuse morfoloogilisi avaldumisvorme.
annaabi.ee 
