ks ja lisandub s. Näiteks: lady ladies story-stories Kui ühesilbilise nimisõna lõpus on täishäälik ja y, siis lisandub ainult s. Näiteks: boy-boys day-days Paljud nimisõnad, mille lõpus on f või e saavad mitmuses lõpu ves Näiteks: shelf-shelves knife-knives On ka mõned erandid Näiteks: roof-roofs, dwarf-dwarfs või dwarves, chef-chefs. o lõpuga nimisõnade puhul ristatakse kaht gruppi : Reeglipärase mitmusega Näiteks: radio-radios piano-pianos ja es lõpulise mitmusega sõnad. Näiteks: potato-potatoes tomata-tomatoes
pahameelt tekitav selline ajakirjandus tekitab oma sõnalabasusega pahameelt). Ülearused poole, pool, poolt (Tema poolt antud lubadused osutusid kattetuks tema lubadused osutusid kattetuks. · Järeltäiend (Lisaprotokoll EL-u konventsioonile EL-u konventsiooni lisaprotokoll). · Pleonastlik kordus (Reaalne tegelikkus räägib midagi muud, kohalikele elanikele teeb muret). · Liialdamine mitmusega (Teemadering teemaring) PS: Eriliselt jälgida seisundi määrsõnu (Vastused osutusid ebatäpseteks). · Osa sõnu ongi soovitavalt ainsuslikud: Elu, maailmavaade, elukäsitlus, kusjuures kes? ja mis? on ainsuslikud sõnad. · Liialdamine saava käändega (Heaks näiteks on hea näide on) · Tänu/tõttu probleem (Tänu ? isa alkoholismile.....) · Lausestusvead: Des-lauselühendi väär kasutus. PS: Kui pea- ja kõrvallauses on erinevad alused, ei saa
Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus: - kõik need teod vastavad erinevatele kuriteokoosseisudele – reaalkogum. Kõik § tulevad ära näidata ning iga teo eest
Terminiloomes on liiderkeeled, nt prantsuse k diplomaatias. Oskuskeele nõuded: · Üldkeelsed tekstid. Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud. · Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel. · Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm) · Asjalikkus · Tuleb vältida sõnade rohkust. · PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg. Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine - tuletuste moodustamine
Liitnimisõnade ainsuse omastav kääne moodustatakse `s lisamise teel liitnimisõna viimasele elemendile: the commander-in-chief's order. Nimisõnadel, mille mitmuse üldkääne on s-lõpuline, moodustatakse mitmuse omastav kääne ainult ülakoma lisamisega (the boy's books), nimisõnadel, millel ei ole s-lõpulist mitmust, -`s (ülakoma + s) lisamise teel: 1. Reeglipärase mitmusega sõnad: ainsus mitmus nimetav girl (tüdruk) girls (tüdrukud) omastav girl's (tüdruku) girls' (tüdrukute) 2. Ebareeglipärase mitmusega sõnad: ainsus mitmus nimetav child (laps) children (lapsed)
VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de Vokaalmitmus Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas käändes (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaalmitmus esineda paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust. Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt `aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sulanud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tulemusel on
tooth - teeth hammas - hambad 66 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA Nimisõnade omastav kääne Inglise keeles on kaks käänet: üldkääne ja omastav kääne. Teisi käändeid väljendatakse eessõnadega. Üldkääne on käändelõputa. Omastav kääne moodustatakse üldiselt -'s (ülakoma + s) abil. Sõnadele, mille lõpus on juba -s, lisatakse ainult ülakoma. Reeglipärase mitmusega sõnad ainsus mitmus Üldkääne girl - tüdruk girls - tüdrukud Omastav kääne girl's - tüdruku girls' - tüdrukute Ebareeglipärase mitmusega sõnad ainsus mitmus Üldkääne man - mees men - mehed Omastav kääne man's - mehe men's - meeste
den see (en-sõnadega) den seda (en-sõnadega) det see (ett-sõnadega) det seda (ett-sõnadega) vi meie oss meid ni teie er teid de nemad dem neid NB! Mõned omastavas käändes olevad asesõnad ühilduvad vastavalt en-, ett- sõnade ja mitmusega: Omastav kääne (kelle/mille?) En-sõnad Ett-sõnad Mitmus Tõlge min mitt mina minu din ditt dina sinu hans tema (M) hennes tema (N) dess selle (en sõnadega)
Genitiivi kasutatakse saksa keeles väga palju - eesti keele vastena sobib siin sageli omastav kääne. das Buch der Proffessorin professori raamat das Bild des Mannes mehe pilt Genitiivil on palju eesõnu ja neid tuleb veel juurde - "Genitiv ist Genitiv." Lohutuseks - saksa keeles on a i n u l t neli käänet. Kurvastuseks - kõik nimisõnad t u l e k s koos artikli ja mitmusega ekstra pähe õppida. Õnneks on meesoost ja kesksoost sõnade datiiv ja genitiiv t ä i e s t i ühtemoodi. KÄÄNDED JA EESSÕNAD (Kasus und Präpositionen) Eessõnade ja nende kasutamisviisi tundmine saksa keeles on väga oluline. Seal, kus me eesti keeles saame sõnadevahelisi seoseid väljendada käände abil, tuleb saksa keeles enamasti kasutada eessõna. Kuid sama lugu on teistes teile tuttavates keeltes, näit. inglise ja vene keeles. Eessõnad akusatiiviga.
1. Kas spetsifikatsioonis kirjeldatud vahemike otspunktid on üheseltmõistetavalt defineeritud? 2. Kui tingimuste sidumisel on kasutatud vähemalt ühte ANDi ja ORi, siis kas tingimuste järjekord on üheselt määratud? 3. Kas spetsifikatsioonis on kasutatud ebamääraseid termineid? 4. Kas spetsiifilised mõisted on eelnevalt defineeritud? 5. Kas on kasutatud üldistusi (kõik, paljud, mõned) koos mitmusega? 6. Kui on kasutatud üldistusi (kõik, iga, iialgi, alati), siis kas on kindel, et ei leidu erandeid? 7. Kas on kasutatud lõpetamata loetelusid (täpsustamisel, jne, vms)? 8. Kas kõik sõnad "ainult" asuvad lauses õigel kohal? 9. Kas kõik sõnad "ka" asuvad lauses õigel kohal? 10. Kas kasutatakse sõna "isegi" ning kas see asub lauses õigel kohal? 11. Kas "ta", "nad", "see" viitavad sellele, millele vaja? 12
annaabi.ee 
