Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid. Vastavalt vajadusele erinevate valitsemistasandite kujundamine lisaks klassikalistele. Mitmetasandilise valitsemise rakendusalad: Üleilmastumine(rahvusvahelised suhted), Euroopastumine(Euroopa õpingud), Föderaliseerumine, kohalik valitsemine, avalik poliitika(Valitsemisteadused). Mitmetasandilisuse põhimõõtmed: Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll. Otsustamisprotsessis mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel. Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusiiside teisenemine:otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni,suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele.
(föderaliseerumise), kohaliku omavalitsuse, aga ka üldistatumalt avaliku poliitika analüüsil ja korraldamisel n Tagapõhjaks nihe riigivõimu uurimise paradig-mas. Avaliku võimu hierarhilise korrastamise (government) asemel tuntakse huvi ühiskonna enesekorralduse kõigi võimumehhanismide (governance) vastu, paiknegu need avalikus, äri-, mittetulundus- või isiklikus sektoris Mitmetasandilisuse põhimõõtmed n Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll n Otsustamisprotsessi mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel n Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele XI Loeng Valitsemine. Riik ja majandus
Selgitada nende omavahelised seosed, sarnased grupeerida ja tuua välja korrelatiivsed ehk sisemised suhted. Sünteesida ühtseks tervikuks. Luua teineteisele vastav elementide süsteem ning ühtlasi loome me sellega ka totaalse uurimisobjekti. Kuidas uurida kultuurinähtusi? Claude Lévi-Strauss vaadelda sünkroonia teljel uurida nende sisemises ja välises ühtsuses analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus
nähtuse struktuuriga. Strukturaalne -- eelmisele määratlusele on lisatud semiootiline aspekt, mis laiendab struktuurse ulatuvust. Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Pärismaalase mõtlemise eripärad.
4. “Regioonide Euroopa” Esimesena räägib Knill valitsuste omavahelisest kooskõlastatavusest, st liikmesriikide sisepoliitika vs EL poliitika. Vastavalt sellele, kui palju suudavad liikmesriigid oma sisepoliitikat kooskõlla viia EL omaga, vastavalt sellele saavad nad ka EL-ilt rohkem toetust (nt. sisepoliitikas vasakpoolsete vaadetega naaberriik ei pruugi saada suuremas osas toetust EL-i poolt) Teisena toob Knill välja mitmetasandilisuse valitsustest, st EL-i valitsus ja liikmesriikide enda valitsused ning nende kahe osapoolte vahelised suhted. Selle põhi point seisneb selles, et liikmesriigid ja nende valitsused kardavad, et EL-i valitsus on nende mõju ja võimupositsiooni nõrgendanud oma suure rolliga. Sageli on selle taga aga hoopiski koordineerimise küsimus. Vastukaaluks sellele pakub EL omaltpoolt rohkem riigikeskse lähenemise ja võimalusi läbirääkimisteks. Mitmetasandiline valitsemine (multi-level-governance):
üha enam tähtsust õiguse üldpõhimõtted, lex mercatoria reeglid, EL õiguse raames rakendatavad tõlgendamisreeglid ning allikaõpetus. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate 234 tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 471. Vt J. Smits. Lk 233-235 nagu on viidatud I. Kulli artiklis.) EL-s toimub tsiviilõiguse ühtlustamise protsess, mille eesmärgiks on kehtiva õiguse mitmetasandilisuse vähendamine, et tagada õiguskindlus, ühetaoline arusaam õigusest ja õiguse rakendamispraktika prognoositavus. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 471-472. Vt M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php
annaabi.ee 
