27. Kuhu kantakse trükivärv? 28. Millise kihina kantakse trükivärv paberile 29. Milliseid funktsioone täidab värviaparaat? 30. Milleks on ette nähtud värvi toitesüsteem? 31. Millistest üksikutest osadest koosneb värvi toitesüsteem? 32. Kuidas toimub värvikihi ühtlustamine? 33. Milleks on ettenähtud poognaofsettrükimasinad? 34. Millised eelised on poognaofsetrükimasinatel? 35. Millised puudused on poognaofsetrükimasinatel? 36. Mitmesilindrilise trükiaparaadiga võivad olla poognaofsettrükimasinad? 37. Mitmesilindrilise trükiaparaat on enam levinenud? 38. Nimeta 3 silindrilise trükiaparaadi silindrid. 39. Nimeta 4 silindrilise trükiaparaadi silindrid. 40. Nimeta 5 silindrilise trükiaparaadi silindrid. 41. Näita joonisel trükiaparaat. 42. Näita joonisel värviaparaat. 43. Näita joonisel niisutusaparaat. 44. Näita joonisel pealepanekuaparaat. 45. Näita joonisel kiirenduseade(forgreifer). 46
muudab oma liikumise suunda 3. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. 5. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe.
Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Mootorratas (argikeeles ka tsikkel) on külghaagisega (e. külgkorviga) või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus on üle 45 km/h.
Millised eelised on poognaofsetrükimasinatel?(rullmasina miinused ) 1. Raskused värvide kohastamisega masinas. 2. Iga masina peatus viib suure hulga makulatuuri tekkimiseni 3. Trükise formaati on väga raske muuta Millised puudused on poognaofsetrükimasinatel? (Rullimasina plussid) 1. Trükkimise suur kiirus, tänu pikale paberilaiule. 2. Masinate konstruktsoon ja ehitus on lihtsam, võimalus varustada rotod kuivatuseadetega ja voltimisseadetega. 3. Rullpaberi väiksem maksumus Mitmesilindrilise trükiaparaadiga võivad olla poognaofsettrükimasinad?kolme,nelja,viie Mitmesilindrilise trükiaparaadiga on enam levinenud?kolme Nimeta 3 silindrilise trükiaparaadi silindrid.vormisilinder,ofsetsilinder,trükisilinder Nimeta 4 silindrilise trükiaparaadi silindrid.2vormisilindrit ja 2 ofsetsilindrit Nimeta 5 silindrilise trükiaparaadi silindrid. 2vormisilindrit, 2 ofsetsilindrit ja trükisilinder Näita joonisel trükiaparaat. Näita joonisel värviaparaat. Näita joonisel niisutusaparaat.
Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (A.S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises
Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (A.S.S) Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Surveaste töömahu ja põlemiskambri mahu suhe. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väikestel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurtel liitrites. Pöörlemissagedus väntvõlli pöörete arv ajaühikus Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises
Põlemiskambri maht maht, mis jääb kolvi kohale, kui see asub ülemises surnud seisus. Silindri töömaht maht, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu liikumisel. 5 Silindri üldmaht maht kolvi kohal, kui see on alumises surnud seisus. On silmanähtav, et silindri üldmaht Va võrdub silindri töömahu Vh ja põlemiskambri mahu Vc summaga, s.o. Va = Vh + Vc. Mitmesilindrilise mootori töömaht e. litraaz kõigi silindrite töömahtude summa liitrites. Leitakse silindri töömahu Vh korrutamise teel silindrite arvuga i, seega Vl = Vhi. Surveaste on nimetu arv, mis näitab, mitu korda silindri töömaht väheneb kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemisse. Karburaator mootoritel = 6,5 ... 10, diiselmootoritel = 14 ... 21. Surveastme tõstmisega kaasneb mootori võimsuse tõus ja paraneb ökonoomsus.
D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Mahukasutegur arvestab vedeliku mahtu, mis pumpamisel läheb kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes ühest surnud seisust teise ei ole konstantne suurus ,vaid oleneb väntvõlli pöördenurgast. 23
D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Mahukasutegur arvestab vedeliku mahtu, mis pumpamisel läheb kaduma ebatiheduste tõttu kolvi ja klappide kaudu ja määratakse pumba katsetustel. See on tegelikult pumba poolt antud vedeliku maht ühe käigu jooksul jagatud pumba silindri töömahule. Arvestustes võetakse mahukasuteguriks 0,9 - 0,97 . Kahekordse pumba jõudluse saab arvestada valemiga Q= (2 D 2 - d 2 ) S 60nm 4 Mitmesilindrilise kolbpumba, kus mitu silindrit töötavad ühelt võllilt, kogu tootlikkus võrdub silindrite arvu kordsega. Kolbpumba tootlikkuse valemist on näha ,et tootlikkus peale pumba põhimõõtmete on seotud pumba pöörete arvuga (n) , mis määrab kolvi liikumise kiiruse. Kolvi liikumise kiiruse teekonna jooksul liikudes ühest surnud seisust teise ei ole konstantne suurus ,vaid oleneb väntvõlli pöördenurgast. R
kolvi ÜSS-s kus väntvõlli pöördenurk = 00 Pj = - msrw 2 (1 + ) , sest cos 00= 1 ja tasapinnas, tema vektor pöörleb koos väntvõlliga muutes pidevalt Mitmesilindrilise mootori väntvõllile mõjub kõikide silindrite suunda, siis ka nende jõudude poolt tekitatud moment (Mr = Pr × l ) summaarne pöördemoment. kolvi ASS-s kus = 1800