rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad
Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880.aastatel ja kestis Eesti iseseisvumiseni Asjaajamine muudeti venekeelseks Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni Ühiskonna elu muutus kakskeelseks Vene keelt õpetati koolis alates teisest klassist Üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega Eesti keel ainus ametlik keel Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati Noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb
Kui meil pole populaarset kvaliteetkirjandust, mis annab inimestele keelekasutuses eeskuju, siis ei ole ka tõenäoline, et inimesed korrektset kirjakeelt kasutavad. 7 8 Kokkuvõte Tänapäeval on keelel väga suur oht ,,reostuda", kuna seda mõjutavad väga paljud tegurid. Maailm on avatud ning inimeste vaheline kommunikatsioon on väga tihe. Inimeste igapäevasuhtlus on muutunud mitmekeelseks ja grammatiliselt vigaseks, rääkimata sõnade valest kasutusest. Kõik see võib viia sõnade tegeliku tähenduse muutumiseni. Reet Kasik ja Helika Mäekivi pööravad tähelepanu nendele meie ühiskonnas olevatele tendentsidele, mis meie keelt hävitavad. Mina arvan, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma igapäevasele keelekasutusele, eriti oma emakeele kasutamisele. Meil on oma rahvas ja kultuur, sealhulgas ka keel, mille üle uhkust tunda.
teadvusega 2)Kirjandusliku kujundi ajakoordinaatide põhjalik muutumine romaanis 3)Kirjandusliku kujundi ehitamise uus piirkond romaanis, s.o. maksimaalse kokkupuute tsoon kujunemisjärgus olevikuga (kaasajaga) Romaani stilistiline eripära on seotud uue maailma, uue kultuuri ja uue kirjandusliku loometeadvuse aktiivse mitmekeelsusega. Uus kultuuri ja kirjanduslik loometeadvus elab aktiivses mitmekeelses maailmas. Maailm on muutunud mitmekeelseks jäädavalt, tagasipöördumatult. Sõna, keelt hakati teistmoodi tajuma ning objektiivselt lakkasid nad olemast need, mis nad olid olnud varem. Keeltevahelise ja sisese vastastikuse läbivalgustamise tingimustes sünnib iga keel justkui uuesti, muutub selles keeles loova teadvuse jaoks kvalitatiivselt uueks ja seda isegi siis, kui tema keeleline koostis (foneetika, sõnavara, morfoloogia jne) jääb täiesti konstantseks. Erinevalt teistest suurtest zanridest
See koosneb lugemisest, arusaamisest, rääkimisest ja kirjutamisest. 24. SUHTLUS- JA KEELELINE PÄDEVUS SOTSIOLINGVISTIKA MÕISTES Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt vestluspartnerist nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks eri olukordades ning keelekasutusväljadel. 25. ÜKSIKISIKU KEELEKASUTUST MÕJUTAVAD TEGURID haridustase sugu sotsiaalne kuuluvus prestiiž seltskonnas elukoht (murdetaust) võõrkeelte oskus vanus vestluskaaslane
erinevatest toetustest ja koolitustest (Asko Miettinen, 2006). Kindlasti oleks võõramaalastel lihtsam oma ettevõttega alustada, kui ta teaks kõiki võimalus, kuidas saada toetusi ja koolitusi. Ka läbi koolituste on võimalik paremini integreeruda nind leida partnereid. Aga kuna enamus koolitusi on eesti keelsed, siis tekib paratamatult probleem. Selles osas peaks riik kindlasti pakkuma ka muukeelsetele inimestele ettevõtlusega seotud koolitusi ja muutma info mitmekeelseks. Minu teada ei ole Eesti immigranttettevõtlusega seoses teinud mingeid erisusi ega loonud uusi toetusmehhanisme, mis sellel kaasa aitaks kuig paljud riigid seda teinud on. Mitmes riigis on immigrantide ja vähemusrahvuste ettevõtlustegevuse toetuseks rakendatud spetsiaalseid tugimeetmeid (Asko Miettinen, 2006). Läbi erinevate tugimeetmete on immigrantidel palju lihtsam alustada ettevõtlusega ja läbi selle integreeruda ühiskonda.
ükskeelsetel lastel. Nad oskavad paremini vastata avatud lõpuga küsimustele, nende fantaasia ja loovus on kõrgemalt arenenud, nende ajus toimub abstraktne mõtlemine. Kuna kakskeelsetel lastel on igale objektile ja mõistele vähemalt kaks sõna, on nende mõtlemine elastsem. (Baker, 2005, 93.) Kakskeelse lapse kasvatamine ei ole küll meelakkumine, kuid üheltki lapselt ei tohiks võtta võimalust kasvada mitmekeelseks ja multikultuurseks. Vanemad peavad hoolega läbi mõtlema, missugune kool ja millised võimalused on tema lapsele kõige paremad. Laps peab nautima seda, mida ta teeb, talle ei tohi midagi peale sundida. Kui kogu koolitegevus on hoolega läbimõeldud ja armastusega korraldatud, on lapsel väga head eelised elus edukalt hakkama saada. Kakskeelsust ei ole mõtet hakata kartma, seda tuleb võtta kui võimalust ennast erilisena tunda ja proovile panna! Kasutatud kirjandus Baker, C. (2005)
siis tänu vanemate järjekindlusele mõistab ta ruttu, kumma vanemaga kummas keeles räägitakse. Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled. Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega. Kakskeelsus on rikkus – kui lapsel on erineva emakeelega vanemad, siis tasub kindlasti laps mitmekeelseks õpetada, mitte rääkida kodus vägisi ühes keeles, mis sest, et see ei ole ühe vanema emakeel. Küll aga ei soovitata väga väikesele lapsele hakata õpetama teist keelt kui võõrkeelt – sellise keeleõppega võiks oodata seni, kuni laps mõistab, et erinevad inimesed räägivad erinevaid keeli, et erinevaid asju saab nimetada erinevates keeltes erinevalt ja laps mõistab, et sõnu saab tõlkida. Sellistest asjadest hakkavad lapsed aru saama umbes 4-aasta vanuses
annaabi.ee 
