Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on kindlasti etüülalkohol ek etanooh CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm võib olla seotud ka muud tüüpi süsiniku aatomiga. Siis on tegemist nt fenoolide vm hüdroksüühenditega, mis aga pole alkoholid. Alkoholi molekulis võib olla mitu hüdruksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdrosüülseteks. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkohol ühe- ja mitmealuselisteks (kahealuselised, kolmealuselised jne.) Analoogiliselt süsiveseinikule moodustavad ühealuselised alkoholid homoloogilisi ridu, milles iga järgmine liige erineb eelmises ühe spsiniku- ja kahe vesinikuaatomi (-CH2-) võtta. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks.
Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon,metallioonid, happejääkioonid
PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, Kontraktsioon: nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus: suhkru kääritamisel saadud etanool Sünteetiline piiritus: kui eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Absoluutne alkohol:on veevaba ehk 100%-line etanool Denatureerimine: tehnilisteks vajaduseks nimevat etanooli muudetakse
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse
................................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus Pentanool(C5H11OH) ehk amüülalkohol kuulub küllastunud ühealuseliste alkoholide rühma. Alkoholideks nimetatakse süsivesinike hüdroksüülderivaate R OH. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkoholid ühe- ja mitmealuselisteks. Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks. Pentanool on ühealuseline primaarne alkohol. Pentanoolil on kaheksa isomeeri, millest tähtsaim on 3-metüül-1-butanool ehk isoamüülalkohol. Pentanooli isomeerid 2-metüül-1- butanool ja 3-metüül-1-butanool sisalduvad puskariõlis. Amüülalkohol on puskariõli tähtsaim koostisosa ning see on etüülalkoholist umbes 20 korda mürgisem.
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut
Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Karboksüülhapete saamine: 1) Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil , nt alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil, alkoholide oksüdatsioonil saadakse esmalt aldehüüdid ja aldehüüdide oksüdatsioonil
*vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega C17H35COOH+NaOHC17H35COONa+H2O Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja *Steaarhape + seebikivi seep +vesi mitmealuselisteks. *vees lahustuvad happed reageerivad sooladega *Karboksüülhappe jääki R-CO- nimetatakse atsüülrühmaks. CH3COOH+NaHCO3 CH3COONa+H2O+CO2 *Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse monohappeid
annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) 14. Karboksüülhapped (omadused, saamine). Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Karboksüülhapete saamine: 1) Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil , nt alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil, alkoholide oksüdatsioonil saadakse esmalt aldehüüdid ja aldehüüdide oksüdatsioonil
annaabi.ee 
