Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200
Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. (26. saj)
· arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud. · Tähtsaim linn Mehhikokeskosas oli Teotihuacan(200ekr-750pkr) · Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel · Õitseaeg 300-900 · Linnriigidvõitlesid omavahel
Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt. Templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid
Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. Sapoteegid: valmistasid arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutasid väga ilmekalt inimesi ja loomi. Misteegid: neil oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused (figuurid joonistatud telliskivipunase värviga, selgelt eristatavad). Vana-Mehhiko skulptuurkunst: · jumalad · inimesed- tõetruud ja looduslähedased, keskendunud näole, keha lihtsustatud, mõnikord abitu, karmid näoilmed, puudub rõõm. Inkade kultuur:
Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Selle kohal võib paraleele tõmmata egiptusega, kus siiani ei teata täpselt, kes ja kuidas ehitati püramiide. Teothihuacani ehitamisel sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid.
Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Sapoteegi matuseurn Ilu nõuab ohvreid. Nii Õigeid võlve deformeeriti maaja maajad laduda ei ülikute kolpa, et osanud. Selle saavutada õilis asemel kasutati kotkaprofiil pseudovõlvi Maajad Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri
kunstide ja hariduse õpetajaks. Milline rahvas Teotihuacani ehitas, on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. 19 Kasutatud kirjandus: http://miksike.com/docs/referaadid2005/asteegid_evelin.htm http://209.85.135.104/search? q=cache:vGIPVAq13zYJ:www.folklore.ee/tagused/nr33/kulmar.pdf+asteegid& hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&client=firefox-a http://library.thinkquest.org/03oct/01263/Aztec.htm http://corum.majakas.ee/viewtopic.php? t=134&sid=6f4827c6285add8021ff8d4e5bb9eafc http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/andid.htm
Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.3.SAPOTEEKIDE JA MISTEEKIDE KULTUUR (5-10.saj.): Sapoteekidel seisis kõrgel järjel nefriidi, vulkaanilise klaasi ja kulla töötlemine. Nendelt on säilinud ulatuslikke lossivaremeid (tuntumad Mitlas), mida kaunistavad sambad ja suurepärased seintesse inkrusteeritud geomeetrilised ornamendid. Peale selle on leitud ka keraamikateoseid- eeskätt inimese kujulisi urne. Osavad kullassepad olid ka misteegid, nad katsid ka inimkolpi türkiisist mosaiigiga, tehnika mille võtsid neilt üle asteegid. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.4.TEITIHUACANI ( TEOTIHUACANI ) KULTUUR (ca 900-1200) Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suure-joonelised varemed tänase päevani säilinud
Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid
Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Kõige rohkem teataksetuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid
annaabi.ee 
