Raamat : Loova ajastu koidik: äri, banaanid ja turunduse surm Eeskirjad ja põhimõtted, mis on reguleerinud ettevõtlust pool sajandit on surnud. Millistes küsimustes nüüd, rohkem kui miskis muus, on loovust ja ideid. Mõtlemapanevaid pilke vana turunduse surmast, Mark Earls uurib käesolevat suurt muutust ja näitab, kuidas uus filosoofia saab lahendada traditsioonilise turustamise probleeme. Ta annab üksikasjalikud juhised hoone organisatsioonist, mille töötajad saavad valida tööd - mille jooksul nende ideed saavad edukaks. Mark Earls räägib hullust kaasaegsest turustamisest, kuid samal aja lsaan aru, miks see on tõepoolest oluline
kasutas absoluutselt puhast geomeetrilist abstraktsiooni. Malevitshi suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid (ristkülik, kolmnurk, trapets jt), mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist - püüdis Malevitsh väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. 1918. aastal maalis ta valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "ei miski ei miskis" Konstruktivisme dalam Pemikiran Konstrukti visme af Allan Dreyer Hansen Konstruktivisme - det geometriske formsprog Kunstmaler Jesper Schytt Tatlin "Counter Relief (Corner)" 1915 Vladimir Tatlin "Monument to the Third International " 1919 Agitprop poster by Mayakovsky Photomont age by Tatlin showing his clothing designs, 1924 An advertising construction Shukhov tower Shabolovka Moscow
The viewer is left with a profound feeling of loss for the destroyed works. Esimest põhisuunda nn. konstruktiivset e. geomeetrilist abstraktsionismi esindas KAZIMIR MALEVITS(1878-1935). -Malevits hakkas Moskvas esimesena maalidel üksnes ristkülikuid ja ruute kujutama -1915. valmis tal teos ,,Must ruut valgel pinnal" -"Valge ruut valgel pinnal" 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. Selles laadis lõi oma kirevaruudulised maalid ka hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944) Ta jõudis väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski..
aastal tekkis Venemaal Supermtism (vene abstraktionism). See lähtus kubismist ja futurismist. See oli geomeetriline vorm abstraktsionismist. 1916.aastal avaldas Malevits oma ideed essees "Kubismist ja futurismist supermatsmini". Supermatismi lõpptulemuseks oli see, et maalil olid puhtad vormid, puhta ruumi väljendus ja kindlasd punktid, mis seovad värvi, vormi ja ruumi. Kazimir Malevis (1878-1935) 1918.aastal maalis valge ruudu valgele lõuendile, mis tema arust tähendas ei miskit ei miskis. "Talunaine ämbriteja lapsega" 1912; "Rukkilõikajad" 1912; "Puuraidur" futuristlik; "Must ruut valgel taustal" 1913 tähendas vana lõppu ja uue algust; "Supermatism. Realismilaadne maaljalgpallimängija ja värvimassidega neljas dimentsioonis" 1915; "Supermatism sinise kolmnurgaga ja musta ristkülikuga"; "Supermatism"; "Supermatism kaheksa punase ristkülikuga"; "Punane rist"
nagu sureksid juba homme. Me võiks õppida rohkem usaldama teineteist. Sest mõttega sa suhtled inimesega kui sa ei taha et ta teaks sinust midagi sellist.See ei ole juba sõprus see on miski muud. Inimesed peaksid õppima oma elu analüüsima ja vahepeal stopp ka ütlema et mõelda Kas ma elan ikka head elu? Kas mul on tõelisi sõpru keda ma võin usaldada? Kui ei oel siis milles on probleem kas minus endas või miskis muus? Tavaliselt on probleem meis endis. Sõprus tähendab lähedust ja vastastikust atraktiivsust. Tõeline sõber paremini kui keegi teine mõistab meie meeleolu, emotsioone,oskab jagada meiega rõõmu ja kurbust, näidata kaastunnet ja tuge rasketel aegadel. Reeglid ja õigusaktid, mis suunavad inimeste sõbralikuse mõttes - on võrdsus, abivalmidus, vastastikune mõistmine, austus, lojaalsus ja usaldus. Rikkudes mõni neist reeglitest võib
Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. El Lissitzkyt ei rahuldanud supermatismi pinnalisus. Tuues sisse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Ta jätkas omaenda supermatismi stiili arendamisega, seeria abstraktseid, geomeetrilisi maale, mida ta nimetas Proun´iks. Sel ajal kujutati ruumi tasapinnal, mis sisuliselt oli vaid ruumi ilusiooni loomine, Lissitzky üritas supermatismi laiendada arhitektuurilise ning kolmemõõtmelise kontseptsiooniga, ta tõi geomteerilistesse
Moraalne Ülimina (superego) Esindab inimese sisemaailma. Päritolu mitteteadvuses. Minale vahendiks. Teatav ideaal millele inimese käitumine peaks vastama. Ülimina kujunemine Freudi jaoks seotud Oidipusega (poeg tapab oma isa, abiellub endateadmata emaga) Poeg hakkab ihaldama ema vanuses 35a, näeb isas rivaali. Pojas allasurutud soov isa tappa, kuid ta kardab, seda hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung. Toimub esmase rahulduse nimel, kiirelt rahuldust saada. Ei oska oma rahuldamisvajadusi edasi lükata, puudub terve mõistus. Mittemoraalne, moraal ei kuulu tema sfääri üldse. Moraaliprintsiibid pole olulised. Freudi järgi on Miski olemas meis kõigis, kogu ülejäänud inimese areng on selle protsessi teatav tsiviliseerimine. Mina ja Ülimina väljakujunemine selle protsessi tähtsamad osad. Kogu Freudi arusaam inimeses toimuvast
juured. Mina tärkab iseendast, mitte miskist. (3) Vastandlike tendentside kokkusobitamine. Selle sünteesiva funktsiooniga on tegelenud selfi-psühholoogid (G. Klein, H. Kohut) ja nad ei pea self’i enam ego osaks, vaid eraldi psüühikaosaks, millel on integreeriv funktsioon. Egos endaski on vastandlikke tendentse. Ego on uuudishimulik, ta tegeleb mitte üksnes enese tunnetamisega, vaid tahaks teada sedagi, mis miskis on. Seesugune eesmärk satub ilmselt vastuollu mina põhieesmärgiga - miskit kontrolli all hoida ja selle sisu avaldumist takistada. Mina kaitsemehhanismid noppis S. Freudi teostest välja A. Freud ja sai neid 9 (Das Ich und die Abwehrmechanismen, 1936). 11 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © (1) Repressioon e
annaabi.ee 
