Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. S...
peal oli kirjas tasku koha peal TASKU ning nööbid oleksid kui kriidiga joonistatud. Ekspositsiooni puudumisel olid abiks ka tegelaste selja peal kirjas olevad nimed, mis tegi stseenide jälgimise tunduvalt lihtsamaks. Valgustuse koha pealt ei saa mainida Anastassia Sevtsenko midagi märkimisväärset. See oli läbi terve etenduse ühesugune ning minu jaoks ei muutnud lavastuse meeleolu. Muusika ,,Misantroobi" näidendis üldse puudus. Näitlejate grimm oli üks esimestest asjadest, millele vaatajate pilk pöördus kuna see oli üsna silmapaistev. Kõigi tegelaste näod olid väga valged ning huuled punased. Näitlejate emotsionaalset ja ebatavalist tööd oli väga huvitav jälgida terve etenduse vältel. ,,Misantroobi" lavastaja, Markus Zohner, on kuulus oma ebatavaliste klassikateoste lavatõlgenduste poolest. Seepärast on tema lavastuse keskmes
aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta
aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid
aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid
* 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema) * 1985 David Lee Coburn "Dzinnimäng" (Fonsia) Rändesemed Anna Tamme Lisl Lindau kõrvarõngad K. Menningu ja P. Põldroosi näitlejanna Anna Tamme kingitud hõbekõrvarõngad muutis rändtalismaniks Lisl Lindau, määrates oma viimasel eluaastal (1985) ka nende järgmise hoidja. Meenekarbi pidulik üleandmine toimus aga alles kahe aasta pärast, L.Lindau 80. sünniaastapäeval 2. septembril 1987, "Misantroobi" etenduse lõpul publiku ees. 1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast... armastab oma kutset, sampanjat ja lapselast... jõuline natuur... väikesi rolle ei salli... on armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; lapselik, aga vanaema..." Väljakirjutus pärineb 1967
annaabi.ee 
