Pürenee poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: Niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved) Kõrgeimad mäed Teide - 3718 m Mulhacen - 3478 m Aneto - 3404 m Torre Cerredo - 2648 m Pikimad jõed Tajo - 1120 km Ebro - 928 km Duero - 913 km Guadiana - 744 km Guadadlaqiuvir - 560 km Mino - 340 km Kunst El Greco Salvador Dali Pablo Picasso Viited URL=http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=378 ,,Hispaania inimene ta kirjanduse valguses" URL=http://www.vm.ee/?q=node/5787 ,,Hispaania reisiinfo" URL=http://www.reisiguru.ee/riikID/46 ,,Hispaania kuningriik" Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
class Character { public: void attack(Character *opponent); void toString(); int getHP(); string getWeaponName(); void printDescription(); bool isPlayer();//check if this character is played by player string getName();//tagastab character'i nime void inArena();//muudab characteri in_arena olekut 1ks void outArena();//muudab characteri in_arena muutuja olekut 0ks string getType();//tagastab characteri tüübi nime(ex:warrior, wizard, mino etc) int getLvl();//tagastab leveli void addLvl();//suurendab leveli 1 võrra int shield();//tagastab ilbi tugevust string getShieldName();//tagastab kilbi nime protected: int level;//algne level on 1 ja hiljem iga võitluse võitja saab 1 tase juurde kuni 5 maks. int type;//player=0 monster=1 bool in_arena;//1-character on areenas 0-character on areenast väljas int shieldVal;//kilbi tugevus string shieldName;
Vanavanker ehitet säravaisse helmetesse. Ootmata tõugatakse kuupaat taeva randadelle. Kuldkollane laul Kuldkollane on park, kuldkollane on süda. Kaks sammu kuldsen kadumisen. Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda, kaks käijat kuldsen kadumisen. Kaks käijat kuldsen kõnelusen, kuldkollane on süda nagu sügis. Kaks sammu kuldsen kõnelusen, kaks südant kuldsen kõnen nagu sügis. Kaks südant kuldsen kõnen, kuldsen unen, üks ühen, teine teisen kollendusen. Üks mino süda oman kuldsen unen ja teine sino teisen kollendusen. Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti tuul, kuldseid liblikaid me pääle. Kuldkollane on tee, kuldkoldseid puistab lehti tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle? Seitsmes kiri Kui värvilist konfetti lehti maha pillub tuul. On tõest jo sügis, küsib silm ning huul. On tõest jo sügis toonud kuldsed plekid puule? Jääb vastus kurku, kurblik võru käima suule. On kahtepidi pandud käima terassaag,
sel, kellel vastupanuks kadund ramm, ja õmbleb särgi sisse salamärgi, et tunneks surm: siin õige monogramm (1:42). Kas ongi sihti olemas, mis ära tasub (1:51)? Kas ta mind rahustab, mind teadjaks muudab? Kas ütleb, milleks surm ja milleks sigi (1:51)? Kes juhatab meid tõelises tões (1:51)? Ning mõtted jällegi rüsivad ringi (1:86). Hing vastust, jah, vastust vajab, kuid mõistatus endiselt püsib (1:87). Mul vaja rutata om laulda ommi laule: võip olla lähäne ma toole aole, kon mino liha lähäp kõige liha tiid. Vast ka mo laulu´ läävä kõige papre tiid (2:42). Mu värsi´ omma säänest vanna muudu, ei ole sõnnu rikkalt tagavarass, ka riimgi egäkõrd ei ole paras nii kuidas kehvä valla kiil om luudu (2:110). Sa veerid ja veerid neid ridu ning silpideks kokku loed (1:85). Sa haarad, kuid enam sul pole pidet (1:85) ning kaks korda pimedam paistab tee (1:85). Nüüd endassegi piilu, vaata varju, mis kõnnib kõrval (1:91)! Ja mõõda oma viljasalve rikkust (1:91)
Nõnda laulab Käsu Hans oma nutulaulu Tartu linnast, mis Põhjasõjas sisuliselt ära hävitati. Käsu Hans alustab luuletuses Tartu linna varasema jõukuse ning hea elu kirjeldamisega: "Ma olli väega kuuluss liin üle kige Liivamaa: kik nee kalli asja siin mino "isen olliva; akadeemi säeti, suure kohto mõisteti enne mino "isen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!“ Ent ruttu muutub luuletus nutulauluks, kirjeldamaks sõja muserdavaid tagajärgi. Käsu Hansu nutulaul annab tõeliselt hea ülevaate sellest, kui väga armastatakse enda kodu ka siis, kui sõda sellest üle on käinud
hauamonumendid, asetatud linnaväljakule kõrgele alusele, massiivne hobune ja raskelt sadulas istuv inimene – väärikus ning realism. ANDREA del VERROCCHIO (1435- 1488) (v’erokjo)- samuti võidukas Taaveti pronkskuju, V. väepealiku Colleoni ratsamonument, Puto kalaga.Pronks ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid. nt. Francesco Laurana. Ippolita Sforza portree; Desiderio da Settignano. Väikese poisi büst: Mino da Fiesole. Astorgio Manfredi II portree; madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine. Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste
Vabaplastika: asend istuvad/seisvad kujud, jäigad poosid, käed palveks rinnale ristatud, proportsioonitu. Maal Seinamaalid olid süzeelt sarnased reljeefidega, mustad kontuurid täitis kunstnik värviga, pooltoone ei tuntud. Mosaiik värvilistest glasuuritud tellistest dekaar (Istari värav). 15 Kasutatud kirjandus 1.http://www.metmuseum.org/toah/hd/mino/hd_mino.htm 2.http://www.metmuseum.org/toah/hd/myce/hd_myce.htm 3.Vaga,Voldemar "Üldine kunstiajalugu ",1999 4.,,Inimene, ühiskond, kultuur I" 5.,,Ajaloo konspekt gümnaasiumile", 6.http://www.google.ee/images?rlz=1T4PCTA_enEE304EE316&q=p %C3%BCramiidid&um=1&ie=UTF- 8&source=univ&ei=FJj2TPirFNGbOpeqoJYI&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resn um=2&ved=0CCsQsAQwAQ&biw=1003&bih=444 16
piti tamme sisse kinni. Miis karanu mano ja niitnü [= neetinud?] kõvaste sarve tõselt puult är: "Saisa!" Vägimiis võtnu nüüd jäll uma mõõga, lännü kuniga mano ja ütelnü: "Sääl ta om mõtsah, sarve piti tamme küleh kinne, minge tapke timä maaha ja tooge ärä." Mintü kaema, ol'l ka nii. Perüs vägimehe tükü'. Kunigalle saadetu tiidmene, et kolm kunigat tuleva' timä pääle sõdima. Kunigas jälle vägimehele: "Sina mine ja puruta näid -- ku är võõdat, sõs saat mino tütre naases ja perändät terve kunigriigi, ega mul poige ei ole, kelle riigi jätä." Miis lubanu ka minnä. Joba saisnuvva sõaväe' ütstõõse vasta kõik valmes, mudku' anna' kokko minnä'. Vägimeehele annu kunigas uma kõge paremba opetu hobese, miis säetü sälgä, lasknu tõõne jala' kah hobese kõtu alt kinne köütä, et maaha ei sata. Ega ta es ole jo harinu viil ratsalla sõitma. Vägimiis köütnü sõs viil mõõga ka otsapiti sadula külge ja naanu sõaväe poole sõitma
annaabi.ee 
