Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste liikmesriikide toetus. Eesti Euroopa Liidu kujundab ja teostab Vabariigi Valitsus. Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus on riigikantselei ja Eesti ametnikud osalevad Euroopa Liidu töögruppide ning komiteede töös. Et Eesti valitsusasutused töötaks ühtse meeskonnana, on loodud kõiki osalisi ühendav ministeeriumidevaheline komisjon nimega 10 Euroopa Liidu koordinatsioonikogu. Riigikantselei ja selle Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. (Riigikantselei, Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid) Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele Euroopa Liidu suunalises tegevuses tuginetakse, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist. Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Eestis koostatud
lääneriikidele, taasühinedes pea kõikide rahvusvaheliste organisatsioonidega. 1995. aastal käis Eesti esimest korda ametliku delegatsiooniga IV naiste maailmakonverentsil Pekingis. Selle maailmakonverentsi tegevuskava, mis sisaldab umbes 360 paragrahvi, on ülesanneteks ÜRO liikmesriikide valitsustele aastaiks 1995-2000. Lõppdokument on aluseks ka Eesti rahvuslike tegevuskavade prioriteetide määratlemisel. Konverentsi järel loodi ministeeriumidevaheline komisjon, kelle otsusel on soolise võrdõiguslikkuse aspektist prioriteetsed arengusuunad: 1). Luua ja tugevdada riiklikke struktuure, mis integreeriksid võrdõiguslikkuse põhi-mõtet kõigisse valdkondadesse. 2). Analüüsida Eesti seadusandluse vastavust rahvusvaheliste võrdõiguslikkuse standarditega. 3). Naiste olukorra parandamine tööturul ja nende osaluse suurendamine otsuste vastuvõtmisel. Nende riiklikult võetud kohustuste täitmiseks loodi 1996. aasta detsembris Sotsiaal-
Eesti Säästva Arengu Strateegia teostus- ja aruandlusprotsesse koordineerib Riigikantselei Strateegiabüroo. . Vastavalt säästva arengu üldistele põhimõtetele on kõik vastavad ministrid vastutavad säästva arengu eesmärkide teostamise eest, tehes järelevalvet ja aru andes oma valdkonnas. Selleks, et katta ristuvaid teemasid ja sisemisi seoseid asutati 2007.aastal 10 asekantsleri tasandil ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm on organiseeritud interneti alusel. 3. Säästev areng Euroopa Liidus Euroopa Liidu keskkonnaprogramm "Säästvuse suunas" võeti vastu 1992. aastal. Pealkirja järgi võiks eeldada, et dokumendis käsitletakse säästvat arengut keskkonna tähenduses, kuid selles on ka loosunglikud üleskutsed integreeritusele ja vajadusele suunata kogu ühiskonna areng tasakaalustatusele. Programm keskendub ressursi- ja keskkonnakaitses ennetavatele tegevustele.
jõustunud ELi õigusaktide rakendamine. Peaminister:Juhib ELi küsimuste siseriikliku koordineerimist. Riigikantselei ELi sekretariaat (ELS): Nõustab valitsust ja peaministrit, teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab ELi dokumendihaldust, osaleb valitsuse ELi alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist. Ametkondadevaheline koordinatsioonikogu (KOK): Ülesandeks on tagada ministeeriumidevaheline kooskõla valitsuse positsioonide osas, vaidlus-küsimuste lahendamine, infovahetus ning kõikvõimalike muude Euroopa Liiduga seotud probleemide kaardistamine ja lahenduste leidmine. KOK sõelub välja algatused, mille osas on vajalik positsiooni kinnitamine valitsuses ning määratleb vastuvõetud ELi õigusaktide siseriikliku rakendamise eest vastutavad ministeeriumid. KOK-i koosseisu kuuluvad kõikide ministeeriumide ja Eesti Panga esindajad,
kohtumistel. · Ministeeriumid: vastutavad EL-i algatuste ja eelnõude kohta Eesti seisukohtade väljatöötamise eest oma vastutusalas ja nende kaitsmise eest EL-i otsustusprotsessis. Ministeeriumide ametnikud osalevad nõukogu töögruppides ja komiteedes eelnõude menetlemisel, valmistavad ministrile taustamaterjale nõukogu kohtumisteks. · Konsultatsioonikogu (KOK): valitsuse korraldusega moodustatud ministeeriumidevaheline komisjon. · Koordinatsioonisüsteemi keskne organ, peamine ülesanne arutada ja lahendada kõiki Eesti EL-is osalemise küsimusi ja võimalikke probleeme. · Läbi KOK-i tagatakse valitsusele esitatavate seisukohtade kooskõlastatus ministeeriumide vahel. · Lähtuvalt seaduses toodud kriteeriumidest sõelub KOK välja need küsimused, mille osas on vajalik seisukohtade kinnitamine VV-s, määratleb vastuvõetud EL-i õigusaktide siseriikliku rakendamise
(failivorming avalikuks kasutuseks) KKK: korduma kippuvad küsimused 158 LABsTECH: Laboratories on Science and Technology for the conservation of European Cultural heritage / Euroopa kultuuripärandi konserveerimise teaduslike aluste ja tehnoloogia väljatöötamise laboratooriumid MINERVA: Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations / ministeeriumidevaheline digiteerimisalane koordineerimisvõrk PNG: Portable Network Graphics / porditav võrgugraafika (failivorming avalikuks kasutuseks) RDF: Resource Description Framework / ressursikirjelduse raamistik UNESCO: United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization / Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon URL: Uniform Resource Locator / üldine ressursiaadress W3C: World Wide Web Consortium / rahvusvaheline Interneti ja veebiga tegelevate
annaabi.ee 
