raketibaasid likvideerida. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada. Tuumasõja oht kainestas. Kuuba kriisist väljus USA suhteliselt edukalt, Vietnami sõda osutus aga läbikukkumiseks. 1954. aastal jaguses Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Viimase pealinn oli ebademokraalik ja diktaatorlik, mis soodustas kommunismi levikut. 1957 algas Põhja-Vietnami valitsuse, eesotsas Ho Chi Minhiga, toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida-Aasia. Sõda muutus väga veriseks ja julmaks, tapeti nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Maailm ja USA nõudsid sõja lõpetamist. Richard Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ehk andis sõjapidamise üle kohalikele. 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma.
Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma. Prantslased piirati ümber Dien-bien-phu`s ja sunniti kapituleeruma. Vietnam jäi pooleksjagatuks mööda 17. Laiuskraadi. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks. Dzunglist tulnud ja dzunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun
Kennedy nõudis ka raketibaasi likvideerimist. * Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja- Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam * 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga * Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi * 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. * kommunistide saamist võimule L-Vietnamis kardeti, siis avalduks ahelreaktsioon ja Moskva alla langeb kogu Ida- Aasia. * USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis * 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka
planeedi saatus ripub vaid juuksekarva otsas. VIETNAMI SÕDA Kuuba kriisist oli USA väljunud enam-vähem edukalt, Vietnami sõda oli täielik läbikukkumine, ilmselt suurim kogu külma sõja ajal. 1954.a jagunes Vietnam kaheks: NSVL ja Hiina P-Vietnam; USA mõju aluseks Lõuna-Vietnam. L-Vietnami pealinna Saigoni reziim oli mittekom kuid ka ebadem ja diktaatorlik. Soodustas kom mõju kasvu riigis. 1957.a algas L-Vietnamis partisanisõda, mida toetas P-Vietnam, eesotsas Ho Chi Minhiga(seljataga Moskva ja Peking). Punapartisane nim vietkongideks, kelle vastu astus USA ametlikult 1964.a P-Vietnami territooriumi pommitati,maavägedega sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks hirm kartes ahelreaktsioonina kogu Ida-Aasia langemist Moskva mõju alla. Sõda järjest verisem ja ulatuslikum, kuj julmaks, mis demoraliseeris Am sõdureid. Nt. Song My külas toimunud veresaun, kus ameeriklased tapsid naisi, lapsi, vanureid.
Muutusid NSVL'i ja USA suhted ülipingeliseks, seati sisse otseliin. Berliini ülestõus vt Berliini kriis. Vietnami 1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna- Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (L-V pealinn) reziim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957 a algas partisanisõda, mida toetas P-V valitsus, eesotsas Ho Chi Minhiga. Ametlikult astus USA P-V vastu sõtta 1964 a. P-V'd küll pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu ei paistnud. USA hakkas nõudma sõja lõpetamist. 1968 a presidendiks valitud Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" (sõja üleandmist lõunavietnamlastele), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 a sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma.
· USA põhjendas oma sõtta astumist Vietnamlaste rünnakuga laevale USS Maddox. Eellugu Indo-Hiina sõda 1945-1960 Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise Maailmasõja ajal langesid Prantsusmaa Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja. 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh koos Viet Minhiga (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.(Sellest sai alguse mitu sõda, millest kokku kujunes välja 20.sajandi teise poole pikimaid ja verisemaid relvakonflikte.) Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud ning see viis sõja puhkemisi aastatel 1945-1954. Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnamlasi toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaale ulatas abikäe USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud
läbikukkumiseks, ilmselt suurimaks kogu külma sõja jooksul. 1954. aastal jagunes Vietnam nagu Koreagi kaheks riigiks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (Lõuna-Vietnami pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna- Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga, kelle seljataga seisid nii Moskva kui ka Peking. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami territooriumi küll pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks oli hirm, et kui lubada kommunistide võimule Lõuna-Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju all langeb kogu Ida-Aasia.
annaabi.ee 
