minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemuseks. (Türk 1999, lk 248-250) Samuti eristatakse juhte kahtlustava, paranoilise ning nõrga, vastutustundetu juhtimise järgi. Kahtlustava, paranoilise juhi alluvuses tuleb töötajatel pidevalt tõestada, et nad on õiged inimesed õigel ametipostil. Kahtlustaval juhil on negatiivsed minevikukogemused ning ta lähtub nendest. Uutes ettevõtmistes eeldab ta halvimat. Alluval piisab ainult ühest eksimusest, et teda kehvaks töötajaks pidada. Paranoilise juhi puhul on alluva esimene viga saatuslik. Kahtlustav juht kulutab palju vaimset energiat, et kõike kontrollida ja kõigega kursis olla. Alluvate spontaansus ja loovus on sellise juhtimise puhul pärsitud. Nõrka vastutustundetut juhti on alluvatel samuti raske taluda. See on
sotsiaalseks Kõik identiteedid on defineeritud kui minakategooriad. Oleneb, mida võtta kategoriseerimise aluseks. Nt mina kui naine võin end määratleda lühikesena võrreldes teiste naistega (personaalset identiteeti rõhutades=mina kui lühike naine) või võrreldes meestega ja kõigi pikkadega (sots identiteeti rõhutades= meie kui lühikesed naised). Millal rõhutatakse personaalset ja millal sotsiaalset eripära? Kategoriseerimisel on kaks tegurit: 1. Kasutamisvalmidus- minevikukogemused, vajadused, eesmärgid, väärtused. Ennast identifitseeritakse kasulike ja sotsiaalselt tunnustatud kategooriatega 2. Sobivus- esiteks võrdlev sobivus ehk erinevuste ja sarnasuste kaalumine grupi sees ja gruppide vahel. Kumb on suurem? See määrab palju. Teiseks normatiivne sobivus. See näitab sisulist erinevust gruppide vahel. Nt katoliiklased versus protestandid. Personaalne ja sotsiaalne identiteet ei ole teineteisest täiesti lahus.
Geštaltpsühholoogia põhiprintsiipid peegeldumine Lewini teoorias: - Inimeste maailmapilt või tunnetatavate nähtuste kujund - geštalt ei kujune mitte üksikute aistingute ja tunnetatud elementide järjestikuse sünteesiga, vaid kohe tekkiva süsteemse, struktureeritud terviku tajuga - Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju. Geštaldi taju kujutab endast ahaa-elamust ehk insaiti. Minevikukogemused võivad küll aktualiseeruda olevikulisena, ent neil pole kaugeltki seda tähtsust, mille andsid inimese varasemale elule nii psühhoanalüütikud kui ka biheivioristid. - Isomorfsuse printsiip postuleerib eri teaduste esile toodud seaduspärasuste põhimõttelist samasust. Sellest põhimõttest lähtudes võttis Lewin inimese hingeelu nähtuste kirjeldamisel laialt kasutusele mõisteid ja seletusskeeme keemiast, matemaatikast, topoloogiast ning füüsikast. Seegi
mis teeb sündmuse stressi tekitavaks Stressi kognitiivne mudel - stress kui seisund või protsess, mis järgneb, kui isik tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ning enda bioloogiliste, psühholoogiliste või sotsiaalsete ressursside vahel (Lazarus, Folkman, 1984) Lazarus & Folkman: olulised on stiimulile antud hinnangud (3) - esmane hinnang on ajas esimene (isiksuslike tegurite roll, minevikukogemused) - teiseks hinnatakse enda kontrolli- ja toimetulekuvõimet ohtliku stiimuliga (enesehinnang, eneseefektiivsuse tunne) - kolmandaks on ümberhindamine positiivse taseme saavutamisele aitab kaasa situatsiooni uuesti tõlgendamine - stiimulile antavad hinnangud individuaalsed Stressireaktsiooni kolm staadiumit · häire staadium oht indiviidile · vastupanu avaldamine ressursside mobiliseerimine (nt. vererõhk, kehatemperatuur
60 · Milline võiks olla mõju keskkonnale ja kui kauaks? · Mis võiks õnnetus maksma minna surmajuhtumite, kannatanute haiglaravi, keskkonna puhastamise, vara hävimise ja kahjustuste jne näol? · Kui kiiresti võib avariiolukord areneda ja kui kaua see võiks kesta? · Kui suur on nende sündmuste tõenäosus? Kui sageli need sündmused juhtuvad ning mida näitavad minevikukogemused? · Milliseid ressursse vajatakse õnnetusega toimetulemiseks [26, lk 25]? Arvestades hädaolukorrast tingitud kahjude raskusastmete kriteeriumeid, tuleks leida hädaolukorra hindamise raskusastmete tabelist raskustaseme klass. Tabel 3.1 Riskianalüüsi tegemisel kasutatud väljundite tagajärgede kriteeriumite raskusastmed (Autori kogutud andmetel)
„punaseid rätikuid“!). Sellistel juhtudel on otsustava tähtsusega varajane ja läbimõeldud 24 25 lugupidamatult, kes ei vasta, nõustu ega „allu“ esimesel korral; kes hakkavad vastu; kes on tegevus. Ja kuigi varasemad sooritused ja minevikukogemused võivad meie iseloomulikku ebaviisakad. Mõistagi on see ebameeldiv ning teeb ilmnemisel meelehärmi. Siiski – öeldes, et sisekõnet mõjutada, kasutame me seda siiski praegu, olevikus; ning praegu, olevikus on vaja „õpilased peavad mulle kuuletuma...“, „ei tohi mulle vastu hakata...“, või „peavad minust lugu teha ka muutusi. pidama...“, esitame me absoluutseid nõudmisi, mis täitmata jäädes mõjutavad meie stressitaset
annaabi.ee 
