Kihiseva vee joomisel tundub jook jahedamana ning mõjub joojale värskendavalt ja karastavalt. Gaseeritud joogid ergutavad seedekulgla limaskesti, aitavad kaasa seedenäärmete talitluse kiirenemisele, tõhustavad soolte tööd ning soodustavad toitainete ja vee imendumist. Hommikul enne sööki joodud klaasitäis külma gaseeritud mineraalvett soodustab soolestiku tühjenemist ja aitab vältida kõhukinnisusest tulenevaid hädasid. Tasub teada sedagi, et mineraalvetes toimub CO 2 juuresolekul mitmete ioonide aktiviseerumine. Kuid gaseeritud jookide nautimisel on ka teatud ohud. Nagu eespool mainitud, mõjutab mineraalveest eralduv süsihappegaas limaskesti. Eriti ärritavalt võib see mõjuda maole. Järelikult peaksid kroonilist gastriiti või mao haavandtõbe põdevad haiged valima ühe kahest võimalusest. Esiteks, jooma gaseerimata vett või teiseks, laskma joogist süsihappegaasil lenduda.
TEKIB VÄÄVLI JA SULFIIDIDE PÕLETAMISEL VÕI SULFITITE REAGEERIMISEL TUGEVATE HAPETEGA • VÄÄVELTRIOKSIID SO3 – VEEST KAKS KORDA RASKEM VEDELIK, MIS SEISMISEL KRISTALLISEERUB (TEMPERATUURIL 17º C). SO3 ON VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA, MILLES TEMAGA KOKKUPUUTEL VÕIVAD PALJUD ORGAANILISED AINED SÜTTIDA • DIVESINIKSULFIID H2S – EBAMEELDIVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIS VÕIB PÕHJUSTADA JUBA VÄIKESTE KOGUSTE SISSEHINGAMISEL SURMA. ESINEB MINERAALVETES JA TEKIB VALKUDE LAGUNEMISEL. SAADAKSE KAS VESINIKU JA VÄÄVLI REAKTSIOONIL VÕI LABORIS NA 2S LAHUSE VÕI FES REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID KASUTATAKSE REDUTSEERIJATENA NÄITEKS FOTOGRAAFIAS (ILMUTITE KOOSSEISUS) • VÄÄVELHAPE H2SO4 - VÄRVUSETA, LÕHNATA, VEEST LIGI KAKS KORDA
· Nüüdisajal toodetakse Li elektrolüüsil (lähteaineks LiCl ja KCl segu või LiCl ja BaCl segu sulandit. Nii on võimalik elektrolüüsi läbi viia madalamal temperatuuril. LiCl sulamistemperatuur on 614°C, 55% LiCl ja 45% Kvl segu sulab aga 450°C juures. Nimetus liitium tuleneb kreekakeelsest sõnast lithos , mis tähendab kivi ning osutab Li kuulumisele paljude mineraalide koostisesse lisaelemendina. Li esineb ka mõnedes prantsuse mineraalvetes (Vichy) ja taimedes (tubakas, suhkrupeet, humal, tulikas, kroonohaks, tee). Sigaretituhas on u 0,5% Li. 2 Kasutatud kirjandus 1. "Elementide Keemia" Hergi Karik, Kalle Truus 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium 3. http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm 9 Mida andis referaadi koostamine mulle? Mulle andis selle referaadi koostamine võimaluse, uurida ainet nimetusega Liitium.
mineraalsoolade sisaldusega vees on sooli vähem kui 50 mg liitri vee kohta. Madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega vees jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l. Keskmise mineraalsoolade sisaldusega vees on mineraalsooli kuni 1000 mg/l, suure soolasisaldusega vees üle 1000 mg/l. Mineraalvett valides tuleks eelkõige jälgida vee naatriumisisaldust, sest suure naatriumisisaldusega (üle 200 mg/l kohta) veed pole soovitatavad kõrge vererõhu korral. Kaaliumi on rohkem nn. kunstlikes mineraalvetes, naturaalses mineraalvees on kaaliumi tavaliselt 5...20 mg/l. Kaaliumirikas vesi aitab väljutada liigset naatriumi (eriti oluline kõrgvererõhutõve puhul). Ka magneesium on olulise toimega bioelement, eriti närvisüsteemile. Üle 30 aasta vanustel naistel suureneb osteoporoosi ehk luukoe hõrenemise risk, selle vältimiseks tuleks päevas tarbida 700-1000 mg kaltsiumi. Kes ei soovi tarbida kaltsiumirikkaid, kuid samas suure rasvasisaldusega piimatooteid, võiks juua suure
Keedusoola kasutatakse ka näiteks meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, samuti seebi- jt pesuainete tootmisel, keraamika- ja paberitööstuses ja paljudel muudel otstarvetel. Naatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel. KCl- kaaliumkloriid; sool; Kasutatakse maiustutes, mineraalvetes, väetistes. Suurtes kogustes tekitab soolvaevusi. Na2CO3- naatriumkarbonaat; sool; Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Reageerib ägedalt hapetega. On klassifitseeritud ääritavaks. Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine võib põhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Kontakt nahaga võib põhjustada ärritust, võimalikud põletused
Soola < 50 mg liitri kohta · Madala mineraalsoola sisaldusega Soola < 500 mg liitri kohta · Keskmise mineraalsoola sisaldusega Soola 500...1500 mg liitri kohta · Kõrge mineraalsoola sisaldusega Soola > 1500 mg liitri kohta Naatrium ja kaalium mineraalvees · Naatriumivaene mineraalvesi Alla 20 mg/l Müügil ka sodium free · Suure naatriumi sisaldusega Üle 2000 mg/l · Kõrge vererõhu puhul mitte kasutada · Kaaliumi kõigis mineraalvetes Kunstlikes vetes kuni 100 mg/l Naatriumi vaene 5...20 mg/l Mineraalained mineraalvees · Magneesiumirikas > 50 mg/l · Kaltsiumirikas > 150 mg/l · Kloriidide rikas > 200 mg/l · Mikroelementide rikkad mineraalveed Fluoririkas - >1 mg/L, enamasti 3 mg/l · Olla ettevaatlik Raua rikas > 1mg/l · Liigne raud tekitab südame ja vereringe haigusi Mineraalveed on erinevad Värska Vittel Mineraalvete koostis (mg/l)
vääveltrioksiid SO3 seismisel kristalliseerub temperatuuril 17C veega reageerimisel tekib väävelhape SO3 H 2 O H 2 SO4 ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Esineb divesiniksulfiid H 2 S mineraalvetes ja tekib valkude lagunemisel. Konsentreeritud väävelhape 95-98% H 2 SO4 on värvusetu õlitaoline vedelik mille tihedus on 1,84 g / m 3 seega on tegemist suhteliselt raske vedelikuga. Väävelhappe lahustumisel vees eraldub palju soojust seepärast ei tohi vett valada happesse vesi võib soojeneda keemiseni ja väävelhape paiskub koos veega anumast välja Lahjendatud väävelhapel on hapete iseloomulikud keemilised omadused ta reageerib metallide aluseliste oksiidide ja hüdroksiididega
seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste korral, · joodi- ja broomirikast vett soovitatakse mõningate südame- ja liigesehaiguste raviks, · räniühenditest rikas mineraalvesi on põletikuvastase toimega, · radoonirikkad mineraalveed leiavad kasutamist näiteks kilpnäärmealatalitluse, rasvkoe ainevahetuse ergutamise ning krooniliste liigestehaiguste korral. Kaaliumi leidub teatud määral peaaegu kõikides mineraalvetes. Kaalium abistab kõrge vererõhu madaldamisel, on oluline naha tervisele, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke. · Magneesium on olulise toimega bioelement, mille vajadust mineraalveed aitavad katta. Magneesium aitab reguleerida südamelihaste tööd ja vereringet, kaltsiumi ja C vitamiini ainevahetust. · Teatud mineraalveed paistavad silma kaltsiumi kõrgenenud sisaldusega. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab
seistes rombiliseks väävliks). 3) Väävliaurude reageerimisel vesinikuga tekib divesiniksulfiid, mis on ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Reageerimine metallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (naatriumiga) või kuumutamisel (rauaga), mille toimel moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad e. sulfiidid. 4) Divesiniksulfiid ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Esineb mineraalvetes ja tekib valkude lagunemisel. Vääveldioksiid Värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. Veega reageerimisel moodustub ebapüsiv väävlishape (H2SO3). Vääveltrioksiid Veest kaks korda raskem vedelik, mis seismisel kristalliseerub temperatuuril 17C. Veega reageerimisel tekib väävelhape (H2SO4). Väävelhape 1) Rahvapärane nimetus. Akuhape 2) Füüsikalised omadused
annaabi.ee 
