Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
Epitsenter - maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend (grafiit, teemant, kvarts) Kivim - loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid) Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust (nt. rauamaak, vasemaak, boksiit) Tardkivim - magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim - setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist; laamad lahknevad, s.t liiguvad teineteisest eemale ja põrkuvad, s.t liiguvad teineteise poole (ookeaniline ja mandriline, mandriline ja ookeaniline ning ookeaniline ja ookeaniline) ning liiguvad teineteise suhtes küljetsi.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest
kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad. epitsenter maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. mineraal - looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend. kivim loodusliku tekkega mineraalide kogum maak kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust tardkivim magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. settekivim setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid. moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. laamtektoonika laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus. maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla. PEDOSFÄÄR Murend väga erineva peensusastmetega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kvimi lagundamisel. mullatekketegur mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur.
peetakse ebatõenäoliseks Maavärin- kivimite liikumisest maakoores tekkiv maapinna vibratsioon Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev ala maapinnal Mineraal- looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kogum Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust Tardkivim- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid Moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivimid Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla Atmosfäär Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht Troposfäär- atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused
*Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. Kulutus Kulutus Murenemine Murenemine
nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. 7. TEAB KIVIMITE LIIGITAMIST TEKKE JÄRGI JA SELGITAB KIVIMIRINGET; TUNNEB ÄRA LUBJAKIVI, LIIVAKIVI, GRANIIDI JA BASALDI NING TEAB NENDE TÄHTSAMAID OMADUSI JA TOOB NÄITEID KASUTAMISEST; Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. 14
murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.Süvakivimid graniit(hall, roosakas või punakas., jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav)gabro Purkskekivimid-basalt(musta või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim)tuff, pimss Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt, liivakivi (punas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi) lubjakivi(hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid: põlevkivi ja kivisüsi. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid (magma) marmor, gneiss, kvartsiit