(maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Teise põlvkonna GM objektide hulka loetakse ka lehmad ja lambad, kes on geneetiliste manipulatsioonide tagajärjel võimelised tootma näiteks insuliini- või interferoonirikast piima. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Seda põlvkonda iseloomustavaks märksõnaks on multifunktsionaalsus. Siia alla kuuluvad parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuurid, parandatud füsioloogiliste omadustega taimed (kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne), vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid jne. Kasvupinnad ja levik Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas.
seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farmataimed") jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi. GMO-ga kaasnevad ka riskid. Loomulikult ei tähenda see, et igasugusest arengust tuleks loobuda, vaid ainult seda, et uusi arenguid tuleks jälgida kriitiliselt ja kaaluda võmalikke riske
sordid. Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem Hiinas, Indias, Keenias ja Sri Lankal. Tee põhjapoolseim kasvuala on Gruusia ja lõunapoolseim Argentiina. Karin Sarapuu Tee TEE VALMISTAMINE ,,Tee on kunstiteos ja selle kõige üllamate omaduste esiletoomiseks on vaja mestri kätt." Vesi peab olema värske, pehme ja võimalikult vähese mineraalidesisaldusega. Hapnikurikas vesi vallandab tugeva keemilise reaktsiooni. Eelistage mineraalveele allikavett. Rohkelt koori, fluori, lupja või rauda sisaldab vesi muudab tuntavalt tee maitset. Rusikareegliks võiks olla, et kui te oma kraanivett niisama ei joo, siis ei tasu sellest ka teed teha. Veekeedukannu põhja tekkiva katlakivi saab kergesti eemaldada nii, et valate vette pisut äädikat ja keedate vedelikku mõne korra läbi. Mereannisõpradel piisab otsida üles üks
geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Põllumajandustootmisesse on eelmainitud GMO-dest põllumajandustootmisse jõudnud viiruseresistentne papaia ja kuigivõrd ka viiruseresistentne kartul, kuid vaid marginaalselt, moodustades vaid alla 1% turuolevatest GM taimedest. 3.) Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farmataimed") jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi. Reaalselt kommertskasutuses olevad GM taimed jagunevad järgmiselt: 63% on umbrohumürgikindlad (HT taimed), 15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt taimed) 22% on mõlema omadusega ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid)
näiteks riis, mis toodab alfa-antitrüspiini maksa- ja soolehaiguste profülaktikaks ja raviks kasutatavat valku. Selle põlvkonda kuuluvad ka lehmad ja lambad, kes on võimelised tootma näiteks insuliinirikast piima. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Kolmanda põlvkonda GM kultuuride juurutamine pole veel teaduslike uuringute tasandilt kaugemale jõudnud. Nende iseloomustavaks märksõnaks on multifunktsionaalsus, püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, parandatud füsioloogiliste omadustega taimi, mis kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne, ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja alakultuure. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 3. GENEETILISELT MUUNDATUD KULTUURIDE LEVIK Muundkultuurid on väga levinud Ameerika mandril. Aasta 2006 andmete põhjal kasvas 90% GMO-st nelja riigi pindadel. Nendeks riikideks olid USA, Argentiina, Brasiilia ja Kanada
viirusresistentsed (riis, papaia, pipar), suurendatud külmakindlusega (maasikas, kartul, suhkrupeet) ja farmatseutiliste omadustega GM kultuurid. Muundorganismide hulka kuuluvad ka lehmad ja lambad, kes on võimelised insuliini- või interferoonirikast piima tootma. Tootmisse on neist kõigist jõudnud aga ainult viirusresistentne paiapa ja kartul. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride väljatöötamisel lähtutakse eesmärgist luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega ja füsioloogiliste omadustega põllukultuure. Kui suurem osa tööst toimub veel teaduslike uurinute tasandil, siis mõned nn ,,farm-taimedest" on jõudnud juba põllukatsete staadiumi. 1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik Esimene geneetiliselt muundatud taim, transgeenne tubakas, loodi 1983 ning alles üksteist aastat hiljem 1994.aastal loodi transgeenne tomat. Laialdasem muundkultuuride levik algas pärast esimeste muundmaisi ja soja turustamisega 1996
paljunemist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Teise põlvkonna geenmuundatud kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar). Põllumajandustootmisesse on jõudnud ka viirusresistente papaia ja mingil määral ka viirusresistentne kartul, moodustades vaid alla 1% turulolevatest GM taimedest. 1.4.3 Kolmas põlvkond Keskendutakse parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuuridele. Eesmärgiks on panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure. Reaalselt kommertskasutuses olevad geenmuundatud taimed jagunevad järgmiselt: 63% on umbrohumürgikindlad (HT- taimed) 15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt- taimed) 22% on mõlema omadusega ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid).
annaabi.ee 
