vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine. Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000. Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev. Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub sulamistemp, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes. Kasutamine: paber ja papp, lõhkeaine (nitrotselluloos), tapeediliim (karboksümetüültselluloos) 6. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi molekuli ehitust. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta. Sarnasused: sama valem C6H10O5 Erinevused: 7. Osata võrrelda tärklise ja tselluloosi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tuua võrdlevalt näiteid nende sarnasuste ja erinevuste kohta. TÄRKLIS: Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees,
Polüamiidid Polüamiidid, polümeerid, mille makromolekulide elementaarlülisid ühendavad nn. peptiidsidemed (CONH). Polüamiidid on valged või helekollased, suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid; ei lahustu enamikus orgaanilistes lahustites, lahustuvad kontsentreeritud mineraalhapetes, mõnedes fenoolides ja orgaanilistes hapetes. Polüamiide saadakse ahela lõpus aminorühma sisaldavate aminohapete (7 aminodekaanhappe, 9aminononaanhappe, 10aminodekaanhappe) polükondenseerimisel, laktaamide (nt. 6aminoheksaanhappelaktaami) astmelisel polümeriseerimisel vee manulusel ning diamiinide (nt. heksametüleendiamiini) ja dikarboksüülhapete (heksaandihappe, dekaandihappe) polükondenseerimisel. Polüamiide
Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga.
Tärklis- (C6H10O5)n Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega). Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganism ensüümide toimel.Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tselluloos- (C6H10O5)n Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga polüsahhariid. Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole sulamistemperatuuri, üle 300°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes, kuid leeliste suhtes on püsiv. Tselluloos on kristalne. Glükoos ehk viinamarjasuhkur- C6H12O6 Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid Fruktoos- Sama mis glükoos, aga teistsuguse struktuuriga. Vaadake üle ka süsinikkarbonaadid, äkki õpetaja küsib vanu asju.
Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
Kollase värvuse kõrvaldamiseks lisan tsentrifugaadile 10-15 tilka naatriumkarbonaadi lahust ja keedan vesivannis. Tekkinud kaltsiumkarbonaadi sademe pesen destilleeritud veega ja lahustan etaanhappes. Saadud värvitust lahusest tõestan kaltsiumioonid. Ca2+ ioonide tõestamine Võtan etaanhappes lahustatud lahuse ja lisan sinna ammoniaakhüdraati leeliselise reaktsioonini. Soojendan keemiseni ja lisan paar tilka ammooniumoksalaadi lahust. Tekib valge kristalliline sade, mis lahustub vaid mineraalhapetes. Ca2+ + (COO)2 2– → Ca(COO)2↓ Võtan eelnevas katses kõrvale pandud lahust ning lisan sellele paar tilka NH 4Cl lahust, leelistan ammoniaakhüdraadiga ja soojendan keemiseni. Seejärel lisan paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust, mille järel tekkis valge hägune sade, mis tõestab kaltsiumioonide esinemist lahuses. Ca2+ + 2NH4 + + [Fe(CN)6] 4– → Ca(NH4)2[Fe(CN)6]↓ Ba2+ ja Ca2+ jälgede kõrvaldamine
(Joonis 3). Väga kuumuskindel ning tänu sellele kasutatakse seda materjali gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades. [1, p. 210] Joonis 3. Turbiiniratas [7] 7 2.4. Inkonell Koosneb 80% niklist, 14% kroomist, 2% rauast ja teistest elementidest (Joonis 4). Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad. Peale nende on ka korrosioonikindlad mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskkondades jm. Kasutatakse keemiatööstuse seadmetes ja elektrikeeduelemendina. [1, p. 210] Joonis 5. Väljalaskekollektor [8] 8 KOKKUVÕTE Väga otstarbekas metall, mille kasutusala on väga laiahaardeline. Peamine kasutusala on keemiatööstuses seadmete valmistamisel. Hea korrosioonikindlusega ning hästi töödeldav metall
keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees. Reageerides metallidega moodustuvad humiinhappe soolad ehk humaadid. Humiinhapete koostises on süsinikku 5459%, hapnikku 3338%, vesinikku 36%, lämmastikku 14% ja väävlit 0,11,5%. Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber Feromoonid Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eristavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonide rühmad on suguferomoonid
Ca2+ + Na2CO3 CaCO3 + 2Na+ CaCO3 + 2CH3COOH (COO)2Ca + H2O + CO2 Kasutasin a) tõestust ning tekkis hästi vähe kollast sadet, kuid sellega tõestus Ba 2+ -ioonide olemasolu. Ca2+- ioonide tõestamine a) Osale lahusele lisatakse NH3· H2O leelisese reaktsioonini. Soojendatakse keemiseni ja lisatakse 2...3 tilka ammooniumoksalaadi (COONH 4)2 lahust. Ca2+ -ioonide olemasolul tekib valge kristalliline kaltsiumoksalaadi Ca(COO)2 sade: Ca2+ + (COO)22 Ca(COO)2 Ca(COO)2 lahustub mineraalhapetes, ei lahustu äädikhappes. b) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka NH4Cl lahust, leelistatakse NH3 · H2O lahusega ja soojendatakse keemiseni. Seejärel lisatakse 2...3 tilka K 4[Fe(CN)6] lahust. Kui tekib valge sade, siis on analüüsitavas lahuses Ca2+ -ioonid: Ca2+ + 2NH4+ + [Fe(CN)6]4 Ca(NH4)2[Fe(CN)6] Seda reaktsiooni võib Ca2+ -ioonide tõestamiseks teha ka lahusega, millest on Ba 2+ -ioonid eraldamata, kuna need ei anna sadet [Fe(CN) 6]4 -ioonidega.
Saadud värvitust lahusest tõestatakse Ca2+ -ioonid. Ca2+- ioonide tõestamine a) Osale lahusele lisatakse NH3*H2O leelisese reaktsioonini. Soojendatakse keemiseni ja lisatakse 2...3 tilka ammooniumoksalaadi (COONH4)2 lahust. Ca2+ -ioonide olemasolul tekib valge kristalliline kaltsiumoksalaadi Ca(COO)2 sade: Ca2+ + (COO)22 Ca(COO)2 Tulemus: soojale lahusele anoomiumoksalaadi lisamisel tekkis valge sade, mis tõestas, et lahuses on Ca2+ ioonid. Ca(COO)2 lahustub mineraalhapetes, ei lahustu äädikhappes. b) 3...4 tilgale lahusele lisatakse 2...3 tilka NH4Cl lahust, leelistatakse NH3*H2O lahusega ja soojendatakse keemiseni. Seejärel lisatakse 2...3 tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Kui tekib valge sade, siis on analüüsitavas lahuses Ca2+ -ioonid: Ca2+ + 2NH4+ + [Fe(CN)6]4 Ca(NH4)2[Fe(CN)6] Tulemus: tekkis valge sade. Seda reaktsiooni võib Ca2+ -ioonide tõestamiseks teha ka lahusega, millest on Ba2+ -ioonid eraldamata, kuna need ei anna sadet [Fe(CN)6]4 -ioonidega.
kütteelemenides. Ni-Cr-sulamid on tundtud nimonikina, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all. Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid- hastelloid. Peale kuumuspüsivuse ja tugevuse on nimetatud sulamid korrosioonikindlad ka mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskondades. Titaan Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Tema suhteline sisaldus maakoores on ca 0,6%, see on vähem ainult alumiiniumi (7,5%), raua (4,2%) ja magneesiumi (2,1%) sisaldusest. Kuigi titaan avastati juba 1792. aastal, saadi esimene keemiliselt puhas metall alles XX sajandil. Probleemid titaani taandamisel tema ühenditest on seotud nende äärmiselt suure
bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2. *Humiinained- on komplekssed, amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained, erinevalt humiinhapetest, leelistes ei lahustu; lisaks ei lahustu mineraalhapetes ega vees. Sõltuvalt metallist, millega humiinained on seotud, eristatakse humiine (seotud kaltsiumiga) ja ulmiine (raua ja alumiiniumiga). *humiin- huumuse peamine, lahustumatu komponent
Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 60...80% Ni ja 20...40% Cr. Teda kasutatakse kuumustugeva sulamina gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades töötavate masinaosade valmistamiseks. Eriti kuumuspüsivad ja -tugevad on Ni-sulamid, mis on legeeritud Cr ja Fe-ga ja on tuntud kui inkonellid ning inkolloid. Samasse gruppi kuulub ka hastelloi - Ni-sulam, mis on legeeritud Fe ja Mo-ga. Hastelloi on kuumuspüsiv, -tugev ning korrosioonikindel ka mineraalhapetes, kloori sisaldavas happelises keskkonnas jm. Titaan. Võre K8 üle 880 c ja H12 alla 880 c. Sulamis 1660, tihedus 4,54g/cm3. Halvem lõiketöödeldavus kui terastel, tingitud Ti madalast soojusjuhtivusest, plastsed ja kergesti deformeeritavad külmalt. suure eritugevus, hea korrosioonikindlus ja täielikult inertne inimorganismis. Magneesium. Sulamistemp 649, võre H12, tihedus 1,74 g/cm3, väga hea korrosioonikndlus, Väike tihedus. Õhus kuumutamisel süttib kergesti, kasutatakse
annaabi.ee 
