ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Ainete lagunemise protsessi organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Katabolism on organismis toimuv protsess, mille käigus vabaneb energia. Sünteesiprotsesse organismis nimetatakse anaboolseteks protsessideks. Osaliselt lagundatud ained jäävad seedimata ja imendumata ning väljuvad organismist rooja, uriini või higiga. Metabolism on ainete lagundamise ja sünteesimise protsess.
Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja: Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiini ja selle koostises leiduvaid nn asendamatuid aminohappeid. Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium) vesi ja õhuhapnik Katabolism e dissimilatsioon on organismis toimuv protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja mille käigus vabaneb energia. Ainete lagunemise ja sünteesiprotsesse kokku nimetatakse ainevahetuseks e metabolismiks.
Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Ainete lagunemise protsesse organismis nimetatakse
grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse energiast-kasutegur väga suur pole), soojusenergia 70%, elektrienergija--need on loomorganismis.
suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid. Energia – süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiin Rasv 14 vitamiini 24 mineraalelementi vesi ja õhuhapnik Katabolism – keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Metabolism – ainevahetus; ainete lagunemise ja sünteesiprotsessid kokku. Söötade ja looma keha keemiline koostis. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor moodustavad mitmesuguste ühenditena taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!!
energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui lehmale söödetakse suurel hulgal kaerajahu, maisi ja mõnda õlikooki, siis muutub või pehmeks 4. MINERAALELEMENDID - praegu tuntakse 21 elutegevuseks hädavajalikku mineraalelementi. 1* Neid mineraalelemente, mille sisaldust söötades ja kehaainetes mõõdetakse grammides kg kohta, nimetatakse makroelementideks (Kaltsium [Ca], fosfor [P], magneesium [Mg], kaalium [K], naatrium [Na], väävel [S], kloor [Cl]). 2* Neid elemente, mille sisaldust mõõdetakse milligrammides kg kohta, nimetatakse mikroelementideks (raud [Fe], tsink [Zn], mangaan [Mn], tina [Sn], vask [Cu], koobalt [Co], jood [I], seleenium [Se], molübdeen [Mo]).
* energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A, B1, B2, B6, B12vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D, E, Kvitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks